· Kehtestati sisuliselt pärisorjus. VAIMUELU: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. LINNADE ÕIGUSLIK KORRALDUS:
saj alguses püsiv vene asustus Peipsi põhjarannikul. Vaimuelu: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv:
põhjarannikul, 15 saj alguses püsiv vene asustus Peipsi põhjarannikul. Vaimuelu: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. VanaLiivimaa sise ja välissuhted:
a. ja mustlastest 16. saj. esimesest poolest. Muinasaja rõivastusest läbi keskaja kujunes rahvariietus, mida mõjutas Euroopa mood. Vakus läänisanda maksude kogumise ala, vakusepidu toimus mihklipäeval, kui talupojad tõid loonusrendi. Eestlaste vaimuelu muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele. Austades salaja edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid, hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. Eestlased jätkasid kohati Taara ja Uku austamist, aga valdavalt võttis rahvas üle katoliku pühakud. Pühitseti jaanipäeva ja mihklipäeva. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Eestlaste mõttemaailmas ei olnud head ja kurja, õiget ja valet, jumalikku ja saatanlikku jne. Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust.
annaabi.ee 
