Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Taimestik Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik Loomastik on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut. Lindudest on kivi-kaljukana, siniharakat, musta haugast ja veelinde, flamingot. Roomajatest leidub sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Rahvastik Kolmveerand rahvastikust moodustavad peamiselt maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Väljaränd,
Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Loomastik Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone. Majandus Hispaania impordi partnerid on: Saksamaa15,7%, Prantsusmaa12,7%, Itaalia8,4%, Hiina5,8. Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal
Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Loomastik Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sosalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone. Inimtegevus Hispaania on maailma juhtivaid juhtivaid oliiviõli tootjaid. Maal on ligi 60 suurt viinamarjakasvatusala, mille kogupindala ulatub pooleteise miljoni hektarini. Veini
Vee energia varu on 16,5 mln kW. Taimestik. Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik. 5 Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse, kabehirve, harvemini hunti, rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut; lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde, sh flamingot, roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleoni. Maavarade, eriti metallimaakide poolest, on Hispaania rikas. Leidub kivisütt, sh antratsiiti ja ligniiti (kokku 3,7 mlrd tonni), rauamaaki, püriiti, tsingi-, vase-, plii-, tina- ja uraanimaaki ning kinaveri. Hispaanias on 9 rahvusparki ja üle 50 reservaadi. Rahvastik
annaabi.ee 
