paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte litsiks nagu arvas seda Peeter (isa) - Tahtis abielluda Eevaga, et tõestada inimeste võrdsust - Timotheus soovis, et Eevast saaks haritud inimene ja panna ta õpetaja Masingu juurde õppima erinevaid keeli ja peeneid kombeid 5 aastaks - Timotheus kirjutas Eeva perekonnale priikirjad, andis neile Võisikul Kaavere külas talu - Eeva ja pere olid kurvad, et tütar lahkub - Timotheus tegi ettepaneku, et ka Jakob võiks koos õega harituks saada ning see ka teoks sai - Jakob ja Eeva õppisid Masingu juures 4 aastat - Tohtisid rääkida ainult saksa keelt, kasvataja ja hoovimeistriga kõnelesid prantsuse keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt - Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid
Ta abiellus endast 14 aastat vanema Barbara Christine von Spandekauga. 1765. aastal sündis sellest abielust poeg August Christian, kes suri samal aastal. 1794. aastal suri ka ta naine. Põltsamaa majanduslik ja kultuuriline õitseaeg Põltsamaa kihelkond oli oma pindalalt üks suuremaid tervel Liivimaal, kuid suhteliselt hõredalt asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere, Pajusi, Lustivere, Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda aastas. Major ja kirikupatroon Woldemar Johann von Lauw oli Vana-Põltsamaa ja Pajusi omanik. Ta
Pedja ja Põltsamaa jõe kaldavallidel kasvab laialehiseid lammimetsi. 8) Asustus: Ülimalt hõre asustus ja vähene majandustegevus on võimaldanud maastikel areneda looduslikku rada. Suuremad asulad on · läänerannikul: Valma (154), Väluste (109), Järveküla (79) ja Pikasilla (104 el.); · idarannikul: Pühaste (70), Rannaküla (52), Vehendi (83), kus paikneb ka Limnoloogiajaam; · põhjarannikul: Kolga-Jaani (431), Leie (291), Meleski (137), Kaavere (131) ja Lalsi (142 el.); · kirdes suurem asula Laeva küla (471 el.) Kaugseire andmeil on põllumajandusalasid vaid 14 %. Need asuvad Võrtsjärve põhjarannikul ja kirdes Laeva ümbruses. 9) Kaitsealused territooriumid: Alam-Pedja looduskaitseala (Eesti keskosa suurim märgala 25 846 ha), ala soostumus on 82%. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (126 km2 ehk 32%). Madalsoode all on 106,3 km2 (28%), siirdesoode all 50,4 km2 (13%), lammisoode all 29,5 km2 (8%)
annaabi.ee 
