Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. Rebäse järv. Sood ja rabad Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood. Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine
kolmandikule soode koguarvust. Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades. Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel. Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine. Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine
Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Nt Eesti Kontsert, riigiettevõte Eesti Raudtee ~ RE Eesti Raudtee, riigiaktsiaselts Saarte Liinid ~ RAS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~ AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Tallinna linnaettevõte Vago ~ Tallinna LiE Vago, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Esmar ~ OÜ Esmar, Värska laulukoor Leiko; Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik, Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei. Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: "Lembitu" talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda "Virust" ja "Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena).
Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Nt Eesti Kontsert, Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Kadaka Reisid, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Niks ja Naks ~ OÜ Niks ja Naks, külalismaja Kuus Sõlme, Värska laulukoor Leiko, Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik, Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei. Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: ,,Lembitu" talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda