kannushaned, tuukanlased. Iseloomulikud on ka okaslased, tapiirid, nabasead, suurtsest kaslastest puuma ja jaaguar, pesukaru, tinamulised, kondorid, koolibrid, iguaanlased, suured putukad ja ämblikud. Austraalia regioon on ürgseim. Pärisimetajate alamklassi esindajad peaaegu puuduvad, kui jätta arvetamata mõned hiirlased, käsitiivalisedja liigid, mis inimene on aklimatisserinud. Seevastu elutseb seal rohkesti kukkurloomi. Endeemsed on ürgimetajad, kaasuarilised ja kärsspealised. Rohkem kui kuskil mujal on papagoisid. Maailmameri jaguneb loomastiku alusel 7 regiooniks. Arktilise regiooni loomastik on liigivaene, kuid isendirohke. Kaladest on valdavad lõhelased, tursklased ja lestalised. Imetajaist on iseloomulikud 3 vaalalist. Boreoatlantilise regiooni loomasik on samuti suhteliselt vaene. Kalade hulgas puuduvad endeemsed sugukonnad. Rohkesti elutseb seal tursklasi, heeringlasi ja lestalasi. Lindudest on endeemne alk, palju on suulat
Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad “püsti” ja abitult. ÜLEMSELTS UUDUSLÕUALISED Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised – Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised – suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu Selts kaasuarilised – Tiivad peaaegu täiseti redutseerunud, pea ja kael paljad, ereda värvusega, 3 varvast. N. kiiverkaasuar, emu. Selts kiivilised – väikesed, kana suurused. Tiibadest säilunud vaid tillukesed jätked. 4 varvast. Leiavad toitu haistmise abil N. kiivi 15 Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised – keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt.
. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad "püsti" ja abitult. N. keiserpingviin, kuningpingviin 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu Selts kaasuarilised Tiivad peaaegu täiseti redutseerunud, pea ja kael paljad, ereda värvusega, 3 varvast. N. kiiverkaasuar, emu. Selts kiivilised väikesed, kana suurused. Tiibadest säilunud vaid tillukesed jätked. 4 varvast. Leiavad toitu haistmise abil N. kiivi Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt. Selts toruninalised sõõrmed avanevad torujate moodustistena ülanokal. N. rändalbatross
annaabi.ee 
