kaasaliigutatud meeleolude tsipakesi. Seda ebatasast tähendusliikumist väljendavad lamedavõitu kirjakeele harjumused kõrvuti värskelt rahvalikkude kõnekäändudega (näit. ,,tõmba parem pool toopi va kõrihöövelt"). Huvitavamad kõigest sellest on jutukeses laialepillatud alatoonid. Need aimavad nagu ette hilisemaid ehttammsaarelikke juhtmotiive: elu näib hea ja see on halb; inimliku eluõnne tumedate sunduste vastu ei ole midagi parata; aga kõige madalamalgi on armastuse ja kaastundmuse silmapilgud kõige ülemad. Oma ülesannet ei näe ma muidugi mitte tähelepanu peatamises Tammsaare Hanseni kõigil jutustuskatsetel ta õpilasaastailt. Aineline kehvus, jõukate vanemate poegi painamatud teenimisvajadused, Treffneri pansioni lauakatmine, tundide andmine tolle omapärase eragümnaasiumi alamais klassides ja väljaspool - kõik see ei koormanud mitte ainult ta kooliõpinguid ja koolilõpetamist. Õpperahade puudus pigistas ühtaegu tema isetegevusele ärganud kirjanikuannet
hästi valitud. Põgenejate parem kaitsja on ettevaatus ja vaikus.. Kas võin loota, et teid siitsamast paigast tervelt jälle leian?» Agnes noogutas tummalt pead ja Gabriel sammus metsa serva poole. «Härra Gabriel!» hüüdis Agnes talle järele. Gabriel vaatas imestades tagasi. Agnes jooksis talle vastu, sasis iseäraliku tuhinaga ta käest kinni ja ütles paluvalt: «Ärge olge liigjulge ja tulge tervelt tagasi!» Gabriel vaatas roiule uurivalt silmi ja leidis 277 sealt kaastundmuse kõrvalt veel midagi muud, mis tema südant silmapilguks imelise õnnetundega täitis. Ta hääl värises veidi, kui ta naljatades ütles: «Ärge minu pärast kartke, preili Agnes; ma olen kaval rebane, kes kergesti lõksu ei lähe. Mul on suurem mure, et teil siin üksipäini metsas midagi äpardust võiks juhtuda. Ma palun veel kord: hoidke end hästi varjul ja vakka; jalad mässige kuue sisse, sest hommikune kaste võiks neile vahest kahju teha. Kui ma
jaoks linnapuhvetisse pidi välja pandama.» II. GREVE'I PLATS Tolleaegsest Greve'i platsist on säilinud ainult vaevalt märgatav jälg: veetlev tornike platsi põhjanurgas. Juba on sellelgi skulptuuride teravad piirjooned jämeda krohvi alla maetud, võib-olla kaob ta varsti täielikult selle uute pealekasvavate majade uputuse alla, mis nii kiiresti kõik Pariisi vanad fassaadid hävitab. Need, kes nagu meie iialgi Greve'i platsist üle ei lähe, heitmata kaastundmuse- ja poolehoiupilku sellele vaesele kahe Louis XV aegse majamüraka vahele surutud tornile, võivad oma mõttes kergesti rekonstrueerida kõik need hooned, mis tema külge kuulusid, ja nõnda tervena 55 silme ette manada viieteistkümnenda sajandi vana gooti stiilis platsi. Nagu nüüdki, oli ta ka siis ebakorrapärane trapets, mida ühest küljest piiras kai, kolmest teisest küljest aga kõrgete, kitsaste ja süngete majade rida. Päeval võis imetleda nende