tema jaoks on hea. Loomupärane tung tingibki selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik. Aristotelese jaoks ei tähista õnn või õnnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupäraseid tegevusi neid, millega inimene kõige paremini toime tuleb ning mis võimaldavad tal seeläbi elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. Õnn kitsamas tähenduses, rõõmu või naudingu näol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette. Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne õnne valem? Positiivsel psühholoogial on olemas erinevad testid õnne kohta. Nt: ,,Kas ma olen õnnelik või mitte?" Samas ei saa õnne arvutada või mõõta mõne valemi järgi. Veel on tehtud erinevaid uuringuid inimeste õnnelikuks olemise kohta. See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud
hea. Loomupärane tung tingibki selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik. Aristotelese jaoks ei tähista õnn või õnnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupäraseid tegevusi neid, millega inimene kõige paremini toime tuleb ning mis võimaldavad tal seeläbi elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. Õnn kitsamas tähenduses, rõõmu või naudingu näol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette. Positiivne psühholoogia positiivseks psühholoogiaks. Positiivse psühholoogia ellukutsumise eesmärk oli suunata psühholoogide tähelepanu vaimuhaigustelt ja hädadelt elu päikselisematele külgedele ehk sellele, mis muudab elu täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rõõmu tundma. Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid), positiivsed iseloomujooned (julgus,
leida. Tõepoolest, toiduvarujail linnuliikidel on suhteliselt suurem hipokampus kui ülejäänute. Võiks oletada, et suur hipokampus areneski neil liikidel selleks, et paremini toiduvarusid üles leida. Kuid L.A.Giraldeau (1997) püstitas teise, alternatiivse hüpoteesi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et hea ruumimälu on loomadel otstarbekas veel mitmete muudegi toimingute sooritamiseks. Järelikult võib varude kasutamise oskus olla lihtsalt hea ruumimälu kaastulem, ning ruumimälu ise arenes hoopis mingi muu valikuteguri toimel. Nii võrdleva meetodi kasutamisel käitumisökoloogias kui ka üldse teaduslikus uurimistöös on lisaks uurija tööhüpoteesile alati vaja kontrollida võimalikke alternatiivseid hüpoteese, mida võib tihti olla mitu. Seejuures on täiesti võimalik, et õigeks osutub mitte üks, vaid mitu hüpoteesi. Alati polegi võimalik põhjust ja tagajärge teineteisest lahutada mingi käitumine
annaabi.ee 
