Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaastoimel" - 10 õppematerjali

Geograafia spikker
1
doc

Geograafia spikker

Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e.

Geograafia → Geograafia
90 allalaadimist
Geograafia- atmosfääri kordamine
2
odt

Geograafia- atmosfääri kordamine

Geograafia KT 1. Mõisted: · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest · Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 8­15, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (10­50km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Broom
10
doc

Broom

Paljud metallid reageerivad energiliselt Br- ga ( ka toatemperatuuril). Sageli tekib seejuures metallipinnale soola(de) kaitsekiht, mis takistab edasist reaktsiooni; reaktsiooni kulgu soodustab vee juuresolek (lahustab kaitsekihi). Täiesti püsivad on Br toimele on Pt ja Ta. Reageerimisel orgaaniliste ainetega on iseloomulik broomi liitumine kordsete sidemetega, aga ka vesiniku asendamine ühendites (tavaliselt katalüsaatori manulusel või valgus kaastoimel). ÜHENDID Bromiidid Vesinikbromiid HBr on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas (moodustab õhuniiskusega udutaolise happeaerosooli). HBr saadakse peamiselt: · Br aurude ja H reaktsioonil 500- 550 ° C juures (katalüsaator- platineeritud asbest) · kõrvalproduktina orgaaniliste broomiühendite sünteesil 4

Keemia → Keemia
71 allalaadimist
Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused
8
doc

Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused

Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur

Loodus → Klimatoloogia ja meteoroloogia
62 allalaadimist
Õhurõhk
17
odt

Õhurõhk

5. Õhurõhk ja ilm Inimesed õhurõhu muutusi tavaliselt ei tunne, kuid ilmastiku kujunemises on õhurõhul tähtis roll. Väikseimgi õhurõhu muutus põhjustab õhu liikumist, mõjutades selle kaudu ka ilmastikku. Sooja õhu rõhk on väiksem (õhk on hõredam)ja külma õhu rõhk on suurem. Erisuguse õhurõhuga piirkondi nimetatakse kõrgrõhkkondadeks ja madalrõhkkondadeks. Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused (äike, tuisk, udu, jne). Väikseid kiireid õhurõhumuutusi esineb äikesetormide ajal. 1.5 Madalrõhkkond ehk tsüklon Ümbritsevatest aladest madalama rõhuga ala nimetatakse madalrõhkkonnaks e. tsükloniks. Tsüklonis liigub õhk vastupäeva äärealadelt keskme suunas, sest seal on õhurõhk kõige madalam.

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test
114
ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

ning jõuavad nii tagasi maapinnale. · 45. Tööstus, transport, inimeste poolt kasutatav keemia, fossiilkütuste põletamine. · 46. [1 p.] Mida nimetatakse suduks (smog)? · 47. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,New Yorgi" tüüpi sudu? · 48. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,Los Angelese" tüüpi sudu? · 46. Sudu on suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus udu ja tuulevaikuse kaastoimel. · 47.Liiklustekkeline sudu. · 48. Fotokeemiline sudu. · 49. [1 p.] Mis on geoloogiline tsükkel? · 50. [1 p.] Mis on kontinentide triiv ja millega seda seletada? · 51. [1 p.] Kuidas tekivad settekivimid? · 49. Geoloogiline tsükkel on korduva iseloomuga geoloogiline aineringlus. · 50. Kontinentide triiv on nende omadus ajajooksul oma arengus asukohta muuta. See on seletatav maakera ehitusega, kus kõvade pealiskihtide, mis moodustavad maakoore, on pidevas

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
190 allalaadimist
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

· valguse intensiivsus · absoluutne kõrgus · mulla niiiskusesisaldus · teiste saasteainete olemasolu Väävel S-väävel-maakoore mineraalides ja elusorganismides ning neist moodustunud tahketes ja vadelates kütustes. SO2 ­vääveldioksiid-väävlit sisaldavate kütuste põlemisel tekkiv gaas. Kahjustab otseselt taimi, osaline happestumise protsessides. H2SO4-väävelhape-tekib SO2 -st õhuniiskuse kaastoimel. Happestumine, söövitav. H2 S-väävelvesinik-anaeroobsetes oludes tekkiv orgaanilise aine lagunemisprodukt. Mürgine, haisev CaSO3-kips- SO2 -st ja lubjast tekkiv produkt, nt:väävlipüüdurites teekiv ühend. Väävli ärastamisel tekivad suured kipsi kogused põhjustavad reostus probleeme. Sisaldus: Masuut 2,4-3,0% 21 Kivisüsi 0,8-1,2% Turvas 0,2-0,6% Põlevkivi 1,6-2,2%

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
670 allalaadimist
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

· valguse intensiivsus · absoluutne kõrgus · mulla niiiskusesisaldus · teiste saasteainete olemasolu Väävel S-väävel-maakoore mineraalides ja elusorganismides ning neist moodustunud tahketes ja vadelates kütustes. SO2 ­vääveldioksiid-väävlit sisaldavate kütuste põlemisel tekkiv gaas. Kahjustab otseselt taimi, osaline happestumise protsessides. H2SO4-väävelhape-tekib SO2 -st õhuniiskuse kaastoimel. Happestumine, söövitav. H2 S-väävelvesinik-anaeroobsetes oludes tekkiv orgaanilise aine lagunemisprodukt. Mürgine, haisev CaSO3-kips- SO2 -st ja lubjast tekkiv produkt, nt:väävlipüüdurites teekiv ühend. Väävli ärastamisel tekivad suured kipsi kogused põhjustavad reostus probleeme. Sisaldus: Masuut 2,4-3,0% 21 Kivisüsi 0,8-1,2% Turvas 0,2-0,6% Põlevkivi 1,6-2,2%

Ökoloogia → Ökoloogia
28 allalaadimist
Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas
14
doc

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas

Alguses on keelatud leib-sai, maiustused ja alkohol. Teises faasis on osad toidud taas lubatud, kui soovitud kehakaal on saavutatud. Kolmandas faasis muudetakse dieet eluviisiks, sest välja on kujunenud indiviidile sobiv ja tervislik toitumine. xii 5. Toitumishäired ja psüühika Söömishäirete põhjusteks loetakse mitmeid tegureid, mis on ajendi saanud bioloogiliste, psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiaal-kultuuriliste tegurite kaastoimel. Söömishäirete riskiteguriteks loetakse madalat enesehinnangut, rahulolematust kehakuju- ja kaaluga, häirunud söömiskäitumist perekonnas, muutused puberteedieas, perfektsionismi, ülekaalulisust ja sotsiaalset survet saleduse suhtes. Häire võib sageli vallanduda mõne olulise isiku märkusest kehakuju- või kaalu kohta. Söömishäire on haige peas niivõrd püsiv ja ei ole võrreldav dieediga seetõttu, et see on

Meditsiin → Terviseõpetus
39 allalaadimist
Esimese nelja kursuse materjal
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bakterite muutlikkus : *Bakteri rakkudes on mutatsioonide sagedus väiksem kui päristuumsetes. (Kuna bakterid paljunevad kiiresti, ja neil on kromosoom ühes korduses avalduvad neil kõik mutatsioonid) Inimese bakterkooslused : -meie sees ja peal elutsevad bakterid. *Inimese mikrofloora kujuneb sünnijärgselt.(esimesed bakterid tulevad ema sünnitusteedest. -> keisrilõikega lapsed põevad rohkem nakkushaiguseid. *Vastsündinu seedekulgla bakterkooslused kujunevad välja rinnapiima kaastoimel. -> Kunsttoituvatel lastel tekivad seedekulgla bakterkooslused palju hiljem ja lähevad veidi vussi. Probiootilised bakterid -> piimhappebakterid on eraldatud rinnaga toidetavate laste väljaheidetest. (Biojogurt jne.) Inimese mikrofloora ülesanded : a) Kaitse tõvestavate mikroobide eest konkurentsi põhimõttel(hõivavad elukohad ära) b) Loomulik mikrofloora hävitab otseselt võõrmikroobe. c) Bakterid sünteesivad meile vitamiine)

Bioloogia → Bioloogia
179 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun