ühtehoidmise teemal. Jõudsime üsna kiirelt järeldusele, et igaüks meist peaks olema igapäevaselt vähemalt sama soe ja ühtehoidev kui laulupeol. Eestlased on tänaseks maailmas kanda kinnitanud pea kõikjal ning ka paljudes eluvaldkondades tuntust kogunud. Oleme leiutanud Skype-i, esimestena e-riiki kasutama hakanud, me infotehnoloogilised saavutused on maailmale eeskujuks. Ajaloos oleme pidanud taluma repressioone ning osad me kaasrahvuslased olid sunnitud alustama elu mõnes teises riigis. Sellega meenub mulle Ernest Hemingway kuulus lause tema teosest „Kellel on ja kellel pole“: „Igast maailma sadamast võib leida vähemalt ühe eestlase.“ Pean nentima, et eestlane on inimene, kes tunneb uhkust enda üle. Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on öelnud: „Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris
Klassikaline rahvusluse doktriin- aluseks rahvuse suveräänsus ja enesemääramine Rahvus on looduslik nähtus- rahvus on ajalooliselt välja kasvanud (isamaa, emakeel, rahvuslik ärkamine) Rahvust võib defineerida teatud empiiriliste tunnuste kaudu (kultuur, keel) 9 Enesemääramine väljendub selles, et valitsejaks on kaasrahvuslased- see on legitiimsuse aluseks Rahvuse ja riigi piiride kattumine harv ja juhuslik Mitmed empiirilised tunnused on kunstlikult loodud Ka kaasrahvuslaste valitsemine ei pruugi olla hea Käsumajandus Poliitilise majanduse ideaaltüüp. 100% puhtal kujul ei eksisteeri. Vaja vastata 5-le põhiküsimusele: 1) Kes kontrollib tootmisfaktoreid? – nii maad, tööd kui kapitali omab ja kontrollib
natsionalismist kui poliitilisest ideoloogiast sai uus religioon. Põhiprintsiibid ja kriitika klassikaline rahvusluse doktriin – aluseks rahvuse suveräänsus ja enesemääramine. rahvus on looduslik nähtus – rahvus on ajalooliselt välja kasvanud (isamaa, emakeel, rahvuslik ärkamine). rahvust võib defineerida teatud empiiriliste tunnuste kaudu (kultuur, keel jne). enesemääramine väljendub selles, et valitsejaks on kaasrahvuslased – see on legitiimsuse aluseks. Rahvuse ja riigi piiride kattumine harv ja juhuslik. Mitmed empiirilised tunnused on kunstlikult loodud. Ka kaasrahvuslaste valitsemine ei pruugi olla hea. Rohelised Algus 20. sajandi II poolel seoses mitmete globaalsete probleemide tekkimisega. Roheline liikumine tekis 1960- ndate osana uutest vasakpoolsetest (kolmas tee). Noored olid pettunud senistes ideoloogiates, püüti leida uusi ideid (feminism, ökologism, Vietnami sõja vastane liikumine)
annaabi.ee 
