laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad on tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud, halbade tüve- ja võraomadustega
määratakse eraldi igas rindes. Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist, mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puistu koosseisust. Näit. 50Ks 30Lm 20Lv 50% kaske 30% mustleppa 20% valgeleppa ehk 50% puistu koosseisust tagavara järgi moodustab kask, 30% sanglepp ja 20% hall lepp. 4. Puistu vanus- vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele kaaspuuliigile vanust määratud, tähendab see, et kaaspuuliigi vanus on sama või lähedane sellele. Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega st et vanus lõpeb alati kas viie või nulliga. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. A lage ala- põhirinne puudub ja kus kultiveeritud või looduslikult tärganud peapuuliigiks sobivad
Ku – kuusk Ta – tamm Nu – nulg Lm – must lepp e. Sanglepp Lh – lehis Lv – valge lepp e. hall lepp Ks – kask Sa – saar To – teised okaspuuliigi Ja – jalakas Tl – teised lehtpuuliigid 4. Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele kaaspuuliigile vanust märgitud, tähendab see, et kaaspuuliigi vanus on sama või lähedane sellele. Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega, st. et vanus lõpeb alati kas viie või nulliga. Kultiveeritud metsa vanust märgitakse aasta täpsusega, metsa vanust hakatakse arvestama istutamise või külvamise aastast. Puistu vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest. Täpsemate tulemuste saamiseks kasutatakse juurdekasvupuuri. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja
Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik 40Lh 60Lv Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks. Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsient erineb kahe ühiku võrra. 4.Puistu vanus -Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Kui takseerkirjelduses pole ühele või mitmele kaaspuuliigile vanust märgitud, tähendab see, et kaaspuuliigi vanus on sama või lähedane sellele. Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega, st. et vanus lõpeb alati kas viie või nulliga. Kultiveeritud metsa vanust märgitakse aasta täpsusega, metsa vanust hakatakse arvestama istutamise või külvamise aastast. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud
annaabi.ee 
