Pagulasena välismaal. Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque ,, Triumfikaar" põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest, tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal. Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma ,,elu armastuse" Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine. Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest. Pagulased ei saanud ilma isikutõendita praktiliselt midagi teha. Sama kehtis ka
Pagulasiuulet on suhteliselt palju tõlgitud, tippautoritelt on ilmunud tõlkevalimikke mitmes keeles. Vanem põlvkond G.Suitsu "Kogutud luuletused" avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B.Kangro, K.Lepik, I.Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas mittemõistmist, autori enda sõnul mõjus see nagu "suur segadus rongkäigus", luuletaja esitusviis on vihjeline, ta
Eestis, samuti oli see pikka aega oma hoiakutelt ja esteetilistelt otsingutelt tunduvalt mitmekesisem kui kodumaine. Pagulasiuulet on suhteliselt palju tõlgitud, tippautoritelt on ilmunud tõlkevalimikke mitmes keeles. Vanem põlvkond- G.Suitsu "Kogutud luuletused" avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B. Kangro, K. Lepik, I. Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu - Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas mittemõistmist, autori enda sõnul mõjus see nagu "suur segadus rongkäigus", luuletaja esitusviis on vihjeline, ta soosib uudissõnu a la Aavik ning on silmatorkavalt