Nõukogu võib ühehäälselt suurendada kohtujuristide arvu, milleks jääb endiselt kaheksa. 4.2. Esimese Astme Kohus Esimese Astme Kohtu volitusi suurendatakse, nii et need hõlmavad teatavaid eelotsuste kategooriaid. Nõukogu ühehäälse otsusega moodustatakse kohtukolleegiume. 5. Õigusloomemenetlused Kuigi suure hulga (27) uute poliitikate ja meetmete puhul on nüüd nõutav kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus, laiendati kaasotsustamist ainult mõnele vähetähtsale valdkonnale (EÜ asutamislepingu artiklid 13, 62, 63, 65, 157, 159 ja 191; artikli 161 puhul on nõutav nõusolek). 6. Tõhustatud koostöö Põhiidee Nice'is oli hüvitada kvalifitseeritud häälteenamuse ebapiisav laiendamine ja vältida ummikseise otsuste tegemisel pärast laienemist. Nice`i leping sisaldab üldsätteid, mis kehtivad kõikide tõhustatud koostöö valdkondade suhtes, ja asjaomase samba erisätteid
institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlamendi volitused Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: 6 · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul.Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse.Euroopa Parlament võtab Euroopa Liidu eelarve vastu iga aasta detsembris järgmiseks aastaks
teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlament on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: õigus anda seadusandlikke akte rahandusalased volitused järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul. Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse. Euroopa Parlament võtab Euroopa Liidu eelarve vastu iga aasta detsembris järgmiseks aastaks