aastal toimus kandidaatriikides referendum EL-i astumise kohta. 2004. aastal 1. mail toimus laienemine, 10 uut liikmesmaad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Küpros, Malta. EL-i juhtinstitutsioonid Euroopa Komisjon tööd juhib president, iga liige juhib mingit (töögruppi) valdkonda. Seaduste algataja, läbirääkija, eelarvekoostaja, lepingute hoidja, täidesaatev organ (nagu valitsus riigis), teeb tööd Brüsselis. Euroopa Parlament kaasotsustaja, eelarve vastuvõtja, istungid Strasbourge'is (vahel Brüsselis). Euroopa Liidu Nõukogu ministrite tasemel (iga riigi vastavad ministrid), annab välja ühenduse õigusakte ja jälgib lepingute täitmist, otsustatakse häälteenamusega (häälte arv jaguneb majandusvõimu alusel), istungid Brüsselis või Luxembourg'is. Euroopa Kohus lahendab kohtu pädevuses olevaid küsimusi, mis ei leia lahendust riigikohtu tasemel. WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon
1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president 2 seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda Euroopa Parlament kaasotsustaja annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve istungid toimuvas Strasbourgis ja Brüsselis kõige rohkem liikmeid on saksamaal, kus on ka kõige rohkem rahvast Eestil on 6 liiget Euroopa Liidu Nõukogu koos käiakse ministrite tasemel oleneb probleemist vastav minister tuleb kohale annab välja ühenduse õigusakte jälgib lepingute täitmist otsuseid võetakse vastu häälteenamusega
Parlamendi tööd juhatab president, kes valitakse liikmete poolt salajased hääletusel 2,5 aastaks. Eesti on esindatud 6 saadikuga: Ivari Padar, Vilja Savisaar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam, Kristiina Ojuland (20092014). Parlamendi töö toimub vaheldumisi Brüsselis ja Strasbourgis. Parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse. Kõik parlamendi liikmed töötavad ka komisjonides. Ülesanded: Seaduste vastuvõtmisel kas: on kaasotsustaja koos ministrite nõukoguga avaldab ainult arvamust Teostab demokraatia järelvalvet Kontrollib eelarve raha kulutamist Kinnitab eelarve Euroopa keskpank asub Frankfurdis. Korraldab euroala rahapoliitikat. Ülesandeks on tagada euro ostujõud ja stabiilsus (max. inflatsioon 2,5%) Euroopa kohus EL kõrgeim kohtuvõim. Igast liikmesriigist üks kohtunik 6 aastaks. Eesti (2 ametiaega) Uno Lõhmus. Ülesanded:
1. mai 2004 Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda Euroopa Parlament kaasotsustaja annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve istungid toimuvas Strasbourgis ja Brüsselis kõige rohkem liikmeid on saksamaal, kus on ka kõige rohkem rahvast Eestil on 6 liiget Euroopa Liidu Nõukogu koos käiakse ministrite tasemel oleneb probleemist vastav minister tuleb kohale annab välja ühenduse õigusakte jälgib lepingute täitmist otsuseid võetakse vastu häälteenamusega
1986 liitusid Hispaania, Portugal Maastrichti leping 1992 1993 Euroopa Liidu leping pandi täpselt paika raha- ja majandusliigu tegevuskava ning nõuded selle liikmetele 1995 liitusid Soome, Rootsi, Austria 1999 euro arveldusühikuna 2001 euro emiteerimine 1. mai 2004 Eesti, Läti, Leedu, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Poole, Küpros, Malta Juhtinstitutsioonid: Euroopa komisjon läbirääkija, seaduseelnõude ja eelarve koostaja Euro Parlament kaasotsustaja, eelarve vastuvõtja Euroopa Liidu Nõukogu ministrite tasemel, õigusaktide väljaandmine, eesistujamaa 3. Kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid Bretton Woodsi konverents (1944) 44 riiki IMF (1945) Rahvusvaheline valuutafond juhib maailma rahandust, püüdes säilitada valuutade stabiilsuse, hoida ära suuri finantskriise, annab laene (oma arveldusühikus SDR) Üle 180 liikme. Eesti 1992
annaabi.ee 
