tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Üheks tähtsamaks sümboliks meil, mis sümboliseerib kodumaad on sini-must-
kus oli rahulikum ning tõsist probleemi sellest ei tekkinud. Ehk aitaks see mõista seda, miks peaksime suhtuma sõjapõgenikesse mõistvamalt. Kuigi meil puudub otsene side ning ühine ajalugu nende riikidega, kust pagulased saabuvad, ei ole meie vihavaen põhjendatud. Öeldakse, et käsi peseb kätt, aga keeldun uskumast, et aidata tuleb vaid neid, kellel midagi vastu on pakkuda. Veidi võikamaid näiteid pagulasprobleemi tagajärgedest Itaalias on ilmselt meie kaasmaalastesse hirmu süstinud, mis paneb neid käituma nii, nagu seda hetkel tehakse. Sellest hoolimata ei tohiks keegi kindel olla, et Eestis selline olukord kordub. Mäss Itaalias sai juhtuda minu arvates vaid seetõttu, kuna sealne valitsus tegi täbaraid ning ebaadekvaatseid valikuid. Meie riigi osakaal pagulaste vastuvõtmisel on siiani olnud üsna väike, kuna enamus sõjapõgenikke on alles siia saabumas. Sellest hoolimata toimub Eestis juba üsna uskumatuid
Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Paljud rahvad ja tähtsad isikud olid kindlad, et nii väike ja abitu Eesti kauaks püsima ei jää. Aga me oleme jäänud ja jääme ka edasi. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui meie kogu riigi oma. See aga peaks meid panema austama ning uskuma kaasmaalastesse ja hoidma ülal ühtekuuluvus tunnet. On hea tunne minna poodi, kui Sind teretatakse või jäädakse natukeseks juttu rääkima. Seda peaksime me säilitama, et mitte kaugeneda üksteisest. Ka praegu võid sa naeratada oma sõbrale või õpetajale, et anda teada, et teda märgatakse. Oli aegu, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp. Meie lipp sümboliseerib meie kodumaad. Sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, must
pärast? Ei pea õigeks seda, et inimesi alandatakse ning ei eelistata nende nahatooni pärast. Enamus, keda halvustatakse on mustanahalised. Levib arusaam, et absoluutselt kõik mustanahalised on laisad, kes loodavad mujal paremale elule ise selleks mitte midagi tehes. Pannakse nad kõik siis ühte patta, teadmata inimese tegelikku olemust ja sisemust. Kas kõike seda saab nimetada sallimatuseks? - ilmselt küll. Ühiskond peaks õppima eelarvamustest lahti laskma ja enda kaasmaalastesse mõistlikumalt suhtuma. Inimene on tolerantne, kui ta ei kiusa kedagi taga, ei nõua tagakiusamist ega käitu agressiivselt millegi suhtes, mis talle ei meeldi, mida ta ei kiida heaks, mis ärritab teda ja tekitab temas vastumeelt või vastikust. Ilmselge on see, et inimeste tõekspidamised ja väljavaated on erinevad. Nad kas näitavad üles taluvust, sallivust, sallimatust või austust. Minu arust peaks iga inimene keskenduma iseendale ja vähem oma nina toppima sinna, mis teda ei puuduta.
ebatolerantsed näiteks inimeste suhtes, kes on teisest rassist, kellel on teistsugused uskumused ning ka teistsugune nahavärv või rahvus. Interneti kommentaarid väljendavad just kõige rohkem selliste väärtushinnangute puudumist. Oma viha teiste vastu väljendatakse sellistes anonüümsetes internetikeskkondades vabalt, kartmata mingeid tagajärgi. Ka Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Olen korduvalt toonitanud, et meie enda suhtumine kaasmaalastesse pole teps mitte väiksem häda. Vigade otsimise ja rõhutamisega, kadeduse ja õelusega ligimese vastu, ei jõua kaugele.“ Seega tuleb samm sammult eemaldada inimestes sallimatus ning kasvatada eestlasi olema sallivamad. Kui inimesed ei saa eneseksesksusest üle ning ei muuda oma väärtushinnanguid võib see tuua endaga kaasa palju halba. Ka minevikus, kõik suuremad sõjad on saanud alguse inimestevahelistest erinevustest, seda kõige olulisemalt usust
annaabi.ee 
