HKMS §51 lg 1 aga ei välista ka kassaatori enese isiklikku osalemist Riigikohtu istungil (samas 2005:1237). TsMS §218 lg 1 loetleb isikud, kes võivad olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Sellisteks isikuteks on advokaat; isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava; prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS-s sätestatud esinduse regulatsioon kohaldub ka halduskohtumenetluses. Seega võib esimese- ja teise astme kohtutes lepinguliseks esindajaks olla ka muu isik peale advokaadi, kuid Riigikohtus saab isikut esindada üksnes vandeadvokaat või advokaadi vanemabi. Saaremets juhib aga tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 5.mai 2004.a määrusele
Niisiis eristame o tehinguline esindus Tehinguga antavat esindusõigust nimetatakse volituseks. Esindaja olemasolu ei piira esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma. Lepingujärgne: Esindaja kohtus võib olla advokaat/ prokurist/ ,isik, kes on protsessiosalisega töö- või teenistussuhtes/üks isik hageja kaashagejate või kostja kaaskostjate volitusel / muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest / protsessiosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa muu õigusteadmistega isik. Esindajaks Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada võib üksnes vandeadvokaat. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine / piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör o seadusjärgne esindus
kinnitatud või tõestatud volikirja. Lepinguliste esindajate liigid: 1. Advokaat tegutseb käsundi alusel, eeldatakse esindusõigust, tema ei pea kohtule volikirja esitama. 2. Isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. 3. Prokurist kõigis menetlusosalise maj.tegevusega seotud kohtumenetluses, prokuraat tõendatakse äriregistri kandega. 4. Üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel. 5. Menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. 6. Muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Esindaja kohtu määrusel Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku