Sellepärast oli ta külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Mõnes olukorras osutub Sander oma kiire tegutsemisega päästjaks. Rehepapp pole kunagi enesekeskne, näiteks võitluses katkuga päästis ta kogu külarahva elu. Autor ongi avanud rehepapi iseloomu tema tegude kaudu. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll. 4. Ülesehituslikud eripärad: Raamatus on käsitletud inimeste elu ühe kuu lõikes, mis on päevade kaupa jagatud peatükkideks. 5. Stiil: Kivirähk on külaelanikke kujutanud karikatuurselt ja huumoriga. Külaelanikes on ta esile toonud eestlaste pahesid, mida ta ei kritiseeri ega pilka, vaid annab lugejale võimaluse nende üle mõnusalt naeda. Tema tegelased räägivad lihtsat, maarahvale omast kõnekeelt. 6. Teose tähendus praeguses hetkes:
kirjutanud üldse), millesse on kätketud eluliselt igihaljad probleemid. See on ka ühtlasi asjaolu, miks on seda näidendit jube selle sünnist saati niivõrd palju mängitud. Peategelane Juudit on tõenäoliselt üks keskealine naisterahvas, kes peab ühtlasi kõige vastuolulisega silmitsi seisma ka oma eale vastavate kompleksidega. See peegeldub eesotsas tema ühesest ja tuimast suhtenivoost nii iseenda kui oma kaaskondsete vastu. Parasjagu on "hõõgumas" mingisugune välispoliitiline konflikt Juudasemaa linnriikide (?) vahel ning paralleeli tõmmates 1941. aasta Leningradi sündmustega oli ka selles kontekstis tunda blokaadi- sündmuste valusat ilmekust. Sellises olukorras on teatavasti inimeste psühholoogiline tasand sellises staadiumis, et hakkab tekkima nn. karjaefekt - inimesed vajavad ükskõik millist teadmist, millele nad võiksid selge mõttega orienteeritud olla. See aga ei tähenda tihtipeale
kavalusele. · Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta, kui seda, et kõht oleks täis ja esmavajadused rahuldatud. Tegelased · Rehepapp Sander Külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll. · Kubjas Hans- Armastas meeletult mõisapreilit. · Räägu Rein- Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses, vihkasmõisasakse. · Koera Kaarel- Sulase Jaani väga range peremees. Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida. · Sulane Jaan- Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud. Üsna juhm tüüp. Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte. · Toapoiss Ints- Mõisa toapoiss. Näppas mõisast
kaudu. Praktika on näidanud, et kohati toob edu ka hirmu kogemine ehk sokiteraapia, kus inimene näeb ja kuuleb oma käitumisega kaasnevaid tagajärgi, olgu või aastakümnete perspektiivis, ning see suhestub tal omaenda laste ja lastelaste tulevikuga. Sellisel juhul võib inimene hakata heameelt ja naudingut tundma mitte üksnes asendustegevusest (nn kvaliteetajast lähedaste seltsis), vaid ka otsustest, mis on suunatud temale oluliste kaaskondsete käekäigule edaspidi üksnes siis võib ta olla valmis talitsema oma ahnust tarbida naudinguid tuleviku arvel. Ilmselt ei ole mõtet loota või arvata, et ostuvaba päev eraldi ning üksiku ettevõtmisena suudab kujundada enamikus inimestes keskkonnateadlikke ja manipuleerimisele vastuseisvaid tarbimishoiakuid. Kuid osana üldisest maailmavaatelisest ja järjepidevalt teadvustatud väärtussüsteemist on tal kindlasti oma tasakaalustav ja valgustav roll.
annaabi.ee 
