on üksnes meeleline maailm. Schopenhauer juhatas ta edasi arusaamani, et ,,maailm on minu kujutlus." S'i arvates tahe väljendab meie motiive; tahe ei ole ainult inimese mina, vaid kogu maailma juhtiv alge, maailma determineeriv ettemääratud alge, selle tõeline olemus. S ütleb, et tahtevabadus on illusioon. Ütleb, et meie maailm on halvim kõikidest olemasolevatest, maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. S ütleb, et eetika saab põhineda vaid kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Ütleb, et inimvaimu kõrgeim saavutus on kunst; see võimaldab tahtest vabaneda ja selleks, et kannatusest vabaneda, tuleb vabaneda elutahtest, askeesi abil on seda võimalik saavutada. Nietzsche taastas oma tervise. Tegi oma elutahteist filosoofia. N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad"
Alguses ei tekitanud need mitte mingit vastukaja. Viimased 11 aastat oli nii vaimselt kui füüsiliselt haige ja ei teinud eriti midagi. Teda mõjutasid Schopenhauer ja Wagner. Schopenhauerit omakorda mõjutas Kant. Wagner: ,,Maailm on minu kujutlus." Tahe- kogu maailma juhtiv ja determineeriv alge, selle tõeline olemus. N: Tahtevabadus on illusioon. Meie maailm on võimalikeist halvim ja maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi. Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja eetika väljendab seda. ,,Nõrgad" on need, kes tahavad võrdõiguslikkust, kuna ei suuda üksikisikuna ennast teostada. Inimestele pealesurutavad voorused: alandlikkus, vagadus jne käivad ,,tugevate" arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele
Nartsissism on mõtteviis, kus hea on see, mis suurendab omakasu ja eneseimetlust. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Antud teoorias on eneseteostus oluline. Selleks, et ennast tõestada, peab olema enda edulugu. Schopenauer jõuab järeldusele, et maailm on enda ettekujutus. Tahe pidavat olema kogu maailma algne olemus. Vaba tahe on illusioon ning meie praegune maailm on kõigist olemasolevatest kõige kehvem. Tema eetika põhineb kaastundel ja kaaskannatamisel, saanud mõjutusi darvinismist. Tema eetika vastand on altruism. Eetiline teleoloogia Utilitarism on Jeremy Bentam'i teooria, mis seisneb inimeste käitumise selgitamises. Tema sõnul toimivad inimesed naudingu saamise eesmärgil. Inimesed väidetavalt kalkuleerivad pidevalt, kas üks või teine asi toob pigem kasu või kahju. Näiteks kui inimene teab, et varguse eest võib vangi sattuda, ei tee ta seda, sest sellele ei järgneks kasu
tõestada millegi eksisteerima, siis peab tegema katseid, eksperimente. S jõuab arusaamani, et maailm on inimese enda ettekujutlus (reaalsus individuaalne maailm). Leiab, et inimese juhtivaks jõuks on pime mõistuseta tahe e. instinkt. Tahe on kogu maailma algne olemus. Vaba tahe illusioon. Pessimism, mis ütleb, et maailm on halvim kõikidest võimalikest maailmadest. Tahe, mis maailma valitseb, põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda vaid kaasatundmisel ja kaaskannatamisel. Leiab, et esteetika aitab inimese tahtest vabaneda. Tuleb tappa elutahe, sellega vabaneb kannatusest askees. altruism egoismi vastand EETILINE TELEOLOOGIA ...(teleos siht) mis on hea või halb määrab sihtmärk. Tähtis ei ole tee, vaid lõpppunkt. Utitilitarism maksimaalne heaolu võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele
annaabi.ee 
