mõttes, nagu seda üldiselt mõistetakse. Volikogu ülesandeks on tavaliselt üksnes hääleõiguslike kodanike registrist juhuvalimi alusel välja selekteeritud isikute nimekirja kinnitamine, mis on olemuselt pigem üksnes notariaalfunktsiooni täitmine (seejuures tuvastatakse vastavus kohtuniku staatuse seaduse §-s 22 esitatud nõuetele, mis tagavad kohtu kaasistuja sõltumatuse). Seetõttu võib kaasistujaid pidada pigem rahvaolluseks (juhuslikuks osaks rahvast), mis teostab riigivõimu. Sellisena peaks ka kohtumõistmise funktsioon otseselt rahva poolt olema kajastatud põhiseaduses, kui seda soovitakse lubada. Ka Põhiseaduse Assamblee asus seisukohale, et kohtukaasistujate institutsiooni tuleks lubada, kuid see koosneks valitud, mitte juhuslikest isikutest (teoses : Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk. 393 jj., 443 jj.)
Kreisikohus- eksisteeris maakonna tasandil. Sinna said talupojad kaevada mõisnike vastu. Eesistuja mõisnik, kaasistujad pooleks. Ülemmaakohus- seal istusid koos maanõunikud. Kubermangu tasand. Kui seal ka talupoeg rahule ei jäänud võis talupoeg edasikaevata venemaa senatisse. Liivimaal käis asi teistmoodi: Vallakohus- liikmed: talupojad Kihelkonnakohus- hõlmas mitut kihelkonda. Eestistuja mõisnik, kaasistujaid 3, need olid valitud vallakohtupoolt. Kreisikohus- kaasistujad pooleks, esimees mõisnik. Liivimaa õuekohtute talurahvaasjade departemang - sealt edasi sai kaevada juba senatisse. 10. Nimed. Priinimed. Eesti uusaeg. Vennastekogudused. Nendevahel tekkis suhtlusvõrgustik. Lävisid omavahel. Ametlikud nad luteri kirikust ei eraldunud. 1857 oli neid u 83 000 1832 1850 ndatelõpul hakkas langus. 19saj lõpuks olisee liikumine läinud täielikult luteri kiriku kontrolli alla
perekondi sinna ringi ei võetud. Perekonna positsiooni, õiguse säilitamiseks oli vaja, et tema jõukus pärineks kinnisvarast, mitte liikuvast varast. Liikuv vara võis lihtsalt tulla ja minna. Ei piisa rahast, tarvis ka maja ja maad. 18 Sellele rühmale hakkab tuginema linna omavalitsus, maahärra administratsiooni kõrvale (linnas foogt, kohtumõistmine, rahandus). Kaasistujaid vaja kohtus, võtavad üle ka teisi foogti kohustusi, neid nim skabiinideks (kaasistujad). Omavalitsuse õiguste laienemine: 1. Linn mõistab oma kodanike üle kohut. 2. Finantsiline vabadus. 3. Legitiimne õigus (väljaspool Itaaliat). Linnlased moodustavad vennaskonna ehk kommuuni, millesse astumist kinnitatakse vandega ja mille eesotsas on raad. Saksamaal on vabalinnad ja riigilinnad. Vabalinnad on reaalselt iseseisvad ega sõltu maahärrast
Rootsi kuningas saatis kohaliku aadli murdmiseks Liivimaa kindralkuberneriks teguvõimsa ja kuningale truu Jacob Johan Hastferi (1694), oma nõudmistes ei astunud riigi esindajad sammugi tagasi ja nii suudeti reduktsioon läbi viia karistuseks Liivimaa aadlile kaotati Liivimaa aadli omavalitsus, st maapäev allutati kindralkubernerile ja Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium saadeti laiali, ka Õuekohtus ja konsistooriumis polnud enam maanõunikest kaasistujaid nõnda õnnestus Rootsi kuningavõimul 17. sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksvusele panna 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga (Tartu ja Pärnu maakondade piir viidi vastavusse); kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähima ümbruskonnaga Läti poolele Talupoegade olukord Rootsi ajal:
annaabi.ee 
