andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. § 165. Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel (1) Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. (2) Kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi. (3) Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2
rahuldas hagi C vastu. C esitab apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldamise osas kohtuotsus tühistada. Teised menetlusosalised apellatsioonkaebust ei esitanud. B esitab ringkonnakohtule nõude: palun apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest välja mõista apellandilt 9000 krooni. Kohtuistungil menetlusosalised vastuväiteid kohtukulude osas ei esitanud. Kas B kohtukulu on põhjendatud? Kui jah, siis kellelt tuleks kulu B kasuks välja mõista? TsMS § 165 lg 2: kaashageja või kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid TsMS § 641 lg 2: kohus selgitab teistele apellatsioonimenetluse osalistele nende õigust esitada apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukoht vastustajale antud vastamise tähtaja jooksul st B-lt vastust ei nõuta, see on tema õigus
hageja osalemisel kohtuvaidluses on tegemist aktiivse menetluskaaslusega, mitme kostja vastu esitatud hagi puhul on tegemist passiivse menetluskaaslusega ning kui nii hagejaid kui kostjaid on mitu, siis on tegemist segakaaslusega. Iga hageja või kostja osaleb menetluses iseseisvalt st tema toimingust ei tulene kaashagejale või kostjale õiguslikke tagajärgi. Samas, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või kostjate suhtes. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-34-10 leidnud, et üürnike perekonnaliikmete õigus vallata eluruumi tuleneb üürniku õigusest valdusele. Juhul kui esitatakse hagi eluruumi vabastamiseks üürniku ja tema perekonnaliikmete vastu, on nad kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 järgi.
annaabi.ee 
