ADMINISTRATSIOONI NÕUPIDAMISE P R O T O K O L L Tallinn 22. aprill 2014 nr 5 Algus 11.30. lõpp 12. Juhataja Aare Saar Protokollija Petter Keks Võtsid osa: Leopold Tammkivi, Vaapo Kadakas, Toomas Troopik, Vslli Raudla, MinnaLaas Võttis osa: 5 minutid Puudus(id): Kutsutud:Asendaja Kiri Tempuu PÄEVAKORD 1.Eelarve täpsutamine ja kinnitamine 2. Osalemine MTÜ Eesti Maatursni koostöös 3.Võimalikud struktuurimuutused KUULATI Kaasettekandega esinesid: Küsimused: Sõna võtsid: OTSUSTATI: 1.1 1.2 2. Erialapäevade korradamine Leopold Tammkivi Vaapo Kadakas Juhatuse esimees Juhatuse liikme
isemajandusele. Selle kinnitamine käis ladusalt. Järgnesid kiiduavaldused. Otsustati ära kuulata E. Savisaare informatsioon NSV Liidu rahvasaadikute kongressi poolt moodustatud tegevusest. Savisaar rääkis suurest tööst, mida komisjoni liikmed on ülesannete täitmiseks teinud. Kahetesitkümnes istungjärk Istungjärrk algas 24. Juulil. Sõna sai Arno Almann, kes esitas kinnitamiseks mõned Ülemnõukogu Presiidiumi seadlused. Saalis tekkis elav arutelu. Kaasettekandega esines Hillar Eller. Ta pööras tähelepanu mõlema seaduseelnõu (,,Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogu valimisseadus" ja ,,Muudatuste ja täienduste tegemiste kohta Eesti NSV konstitutsioonis") selgitamisele ja nende üksikute osade lahtimõtestamisele. Pärast lõunavaheaega sai sõna Galina Tsernova. Ta nõudis igale Eesti elanikule võrdset õigust valida ja olla valitud. Saalis tõusis sumin. Samas vaimus jätkas Nikolai Zahharov. Tema arvates taheti poliitilisest
teinud tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine. Seejärel esitatakse juhtivkomisjonile ettepanekud eelnõu kohta (parandused, täiendused, muudatused). Teatud aja möödudes toimub teine lugemine. Teisele lugemisele juhtivkomisjon esitab koos eelnõu esitajaga muudetud redaktsiooni ja kõik ettepanekud koos komisjoni...... Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja ettekandega ja juhtivkomisjon kaasettekandega. Võidakse ära kuulata ka ekspertide arvamus. Teisel lugemisel toimub juba diskussioon. Kuulatakse ära Riigikogu liikmete kõned ja sõnavõtud. Muudatusettepanekuid võidakse teha saalist, kuid ainult sätete kohta....... Kui eelnõu esitaja on nõus tehtud muudatustega, siis reeglina neid ei hääletata. Hääletatakse ainult siis, kui Riigikogu liige seda nõuab. Riigikogu aktid lähevad
muutmisettepanekutest enda loetelu, milles ta iga ettepaneku järel märgib oma seisukoha, nt. "arvestatud täielikult/osaliselt, muuta redaktsiooni", "arvestatud sisuliselt", "jätta arvestamata". Seejärel viib komisjon tema poolt aktsepteeritud muudatused eelnõu teksti sisse. Tehtud muudatused joonitakse alla. Seejärel saadetakse eelnõu muudetud tekst koos muudatusettepanekute loeteluga kõigile Riigikogu liikmetele. Teine lugemine algab algataja ettekande ja juhtivkomisjoni kaasettekandega. Nendes selgitatakse lugemiste vaheajal toimunud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid, esitatakse ettekandjale ja kaasettekandjale küsimusi, peetakse läbirääkimisi. Muudatusettepanekud hääletatakse ükshaaval läbi, kui keegi seda nõuab. Seda tehakse enne eelnõu lõppemist. Igaüks, kellel on seadusandliku algatuse õigus, võib nõuda teise lugemise katkestamist. Selline ettepanek kuulub läbihääletamisele