Underile kujuneb keskseks avaralt mõistetud inimliku õnne probleem. Harras looduse ja selle põliste seaduspärasuste ees, mõistes igavest uuenemist sünnis ja surmas, kasvamises ja hääbumises, elab luuletaja sügavalt läbi inimese ja ühiskonna ebatäiuslikkuse, osatute kannatused ja indiviidi sisevaevad ("Õnnevarjutus" 1929 ). Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu. Ta mõtleb kaasatundvalt endast õnnetumatutele ("Kusagil"). Tõelisuse paistel on mälestus kodust valushell ja igatsev, võõrsil viibimine mõjub rusuvalt ja põgus rõõmuhetk on otsekui varastatud ("Põgenik", "Võõrsil", "Rõõm"). "Põgenik" 1954 Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat.
kirjeldamatu. Järgnevat ma enam ei mäleta. Sellel hetkel olin kaotanud teadvuse. Kui silmad lahti tegin, nägin enda ümber igal pool valget seina ning ülemäära palju valgust. Mõtlesin, et olen teispoolsuses. Järgmisel hetkel avanes uks ja sisse tuli ema. Mõistsin koheselt, et olen elus. Ta istus mu voodi servale ja hoidis õrnalt mu kätt. Ta küsis: „Kas sul on valus?“. Silmapilkselt meenus mulle kõik juhtunu ning kogu see läbi elatud valu. Noogutasin. Ema ohkas kaasatundvalt. Ma pole ema kunagi varem nii õnnetuna näinud. Ta suudles mind laubale ja jäi minu kõrvale istuma. Ühel hetkel tuli sisse arst, kes ütles, et tal on halvad uudised. Ema aimas midagi halba. Ja siis see tuligi: „Teie tütar ei saa enam kunagi kõndida, vigastused on liiga tõsised, neid ei anna ravida.“. Sellest hetkest mu elu muutuski. Ma olin valel ajal, vales kohas. Samahästi oleks see võinud olla keegi teine, aga just mina sattusin selle piinamise ohvriks
ebamugavaks. Ebamugavust leevendab enne söömist zelee vormis antav paikne tuimesti või poolvedel toit. Marlisse asetatud jäätükkide imemine aitab vahel vähendada lämbumishirmu, rahustab ja värskendab ning aitab hoida niisketena põskede limaskestad. Lisaks võib veetustumise vältimiseks anda patsiendile väikeste lonksudena jooki. Raskused eritamisel- Surijat võib piinata kusepidamatus ning äed peavad suhtuma sellesse probleemi kaasatundvalt ja taktitundeliselt. Kateteriseerimine on antud asjaoludel parim lahendus, kui see ei ohusta patsienti. Fekaalne inkontinentsus võib olla sama piinav, kuigi tavaliselt esineb sagedamini kõhukinnisus, eriti kui valude vaigistamiseks kasutatakse oopiumi sisaldavaid narkootilisi aineid. Lisaks narkootilistele ravimitele aitab kõhukinnisuse tekkimisele kaasa füüsilise aktiivsuse puudumine, vähenenud vedeliku-ja toidutarbimine, seetõttu tuleb patsiendile anda