Sageli tähendab kiusamine võimu väär või kuritarvitamist, kus ahistatutel on raske end kaitsta. Kiusamine hõlmab nii verbaalseid kui ka füüsilisi rünnakuid, samuti ka halvustamist, nagu töökaaslase töö väärtuse vähendamine ja tema sotsiaalne isoleerimine. Miks kiusamine aset leiab? Eristada saab kahte kiusamise liiki: 1) kui töötajate vahelist konflikti ei lahendata; 2) kus ohver ei ole konflikti osaline, kuid osutub juhuslikult kaasatuks. "Patuoinaks tegemine" on näide sedasorti kiusamisest. Mõningad tegurid, mis suurendavad kiusamise tõenäosust: organisatsiooni kultuur ei mõista kiuslikku käitumist hukka või ei tule selle probleemiks tunnistamisega toime; ebakindel töösuhe; personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted ning rahulolematus juhtkonnaga; töötajate vahelised halvad suhted; kõrgendatud tööalased nõudmised; kõrgendatud TSi tase töökollektiivis;
Kindlaks tuleb teha, millist abi konkreetne laps vajab ning seda võimalikult täiuslikult pakkuda. Vähene eesti keele oskus pole erivajadus, samas vajab muukeelne laps lisamaterjale, teistest rohkem selgitusi, ainetundidevälist toetust. Õpetajalt oodatakse õppetöös paindlikust, kannatlikust ning abivalmidust probleemide ületamisteks. Koostöö suudab vähemusrahvusest lapsel muuta elu täisväärtuslikuks, sotsiaalselt aktiivseks ning ühiskonda kaasatuks. Kasutatud kirjandus: Colin Baher (2005) Kakskeelne laps. Tartumaa: Soinaste. Toivo Niiberg, Hille Karu, Margit Malva, Reet Rajamäe, Ene Vaher (2007) Kakskeelsuse karid elus ja mängus. Tartumaa: Atlex. Mati Hint (1988) Ausalt ja avameelselt kahe-või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keeleoskusest. Tallinn: Ühiselu. Merit Hallap Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8/2005
· Fenomenoloogilised meetodid on ebatäielikud ja lõpuni välja arendamata. Ebarealistlikud meetodid kuidas saab kliendi ja terapeudi suhe ravida klienti? See ei ole piisavalt tõestatav. Kas mõjub suhe või metoodika? Meetodite tõhusus on ebapiisavalt tõestatud. Meetodid on mõeldud eelkõige intelligentsele isikutele ja paljud meetodid eelkõige introvertsetele. Rühmatööde puhul kaasneb oht kõrvalistel isikutel teraapiasse kaasatuks saada. Meetodite mõju on teaduslike vahenditega raske mõõta, kuna tegeletakse inimese elu põhiolemuse ja alustaladega. Sama raske, kui mõõta nende meetodite tõhusust võib olla mõõta nt. elu mõtet. Tulevikusuunad Arvatakse, et individuaal- ja grupiteraapiat hakatakse üha enam nägema ühe ja sama asjana. Yalom on öelnud, et väga raske on eristada lühiajalisi moeröögatusi ja üldiseid kehtivaid trende psühhoteraapias