o Tantalose piinad kättesaamatu valmistab piina o Ariadne lõng juhtnöör o Prometheuse tegu heategu inimkonna hüvanguks o Ikarose lend kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu o Sisyphose töö mõttetu töö o Oidipuse kompleks poja armastus ema vastu o Odysseuse teekond pikk eksirännak koju o Achilleuse kand nõrk koht o Trooja hobune ebameeldiva üllatuse valmistav kingitus o Pandora laegas ebameeldivusi kaasatoov kingitus, kõikide hädade allikas o Sparta kasvatus range kasvatus o Skylla ja Charybdis kaks suurt võrdset ohtu o Damoklese mõõk ka õnnes varitsev hädaoht 2 Gilgames o Tähtsamad tegelased · Gilgames ajalooline isik, valitses Uruki linna, ehitas müüri, austatud, karm, 2/3 jumalat · Enkidu - sangar, vääriline kaaslane Gilgamesile
avaliku võimu volitustega riigiorgan Seisneb õiguse vahendamises Õigusrikkumine ehk deliktiks võib minetada igasugust objektiivse õiguse rikumist, mis põhjustab ebaõiglust, peab kaasa tooma juriidilise vastutuse. Üldised tunnused: koosseisupärane reaalne õigusvastana põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega toime pandud õigussubjektse isiku poolt, seega ka süüline juriidilist vastutust kaasatoov Karistusõiguslikud- ja tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid- süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga:
Kui on toimunud õigusrikkumine, siis see toob kaasa ebaõigalse olukorra - õiglus ei ole toimunud inimestevahelistes suhetes. Ebaõigluse all tuleks mõista rünnet õigushüvedele. Mille üle kirjanduses jäädaksegi vaidlema on see, kas üheks õigusrikkumise oluliseks tunnuseks on ka kahjulikkus. Delikti üldised tunnused: I koosseisupärasus II reaalsus III õigusvastasus IV kausaalsus V süülisus VI juriidilist vastutust kaasatoov Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine. Mõlemale omane teatud delikti struktuur ja liigtus. Karistusõiguslikud deliktid
organi otsusega; avalik-õigusliku JI lõpetamine pädeva isiku, organi või asutuse otsusega; JI lõppemine eesmärgi saavutamisel; JI lõppemine tähtaja möödumisel 2) sundlõpetamine seaduse või kohtumääruse alusel (TsÜS §40 lg1 p1-6) – eesmärk või tegevus vastuolus seadusega või avaliku korra või heade kommetega, asutamisel seaduse rikkumine või asutamislepingu sõlmimise kehtetust kaasatoov alus, põhikiri seadusega vastuolus, JI ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele; juhatuse volitused on lõppenud ja selle asendaba organi volitused on lõppenud rohkem kui 2a tagasi, muu seaduslik vastuolu JURIIDILISE ISIKU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE. Ühine ja jagunemine seonduvad õigusjärglusega (lõpetamine ilma likvideerimiseta) , ümberkujundamine aga mitte. Ühinemine: a) uue asutamise teel; b) ühe liitumisel teisega
annaabi.ee 
