soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik. Vaararenditest tuleb eristada atavisme, mis on liigi varasemas fulogeneesi etapis normaalse tunnuse avaldumine tanapaeval. Atavism on kull anomaalia, kuid mitte tuupiline vaararend. Eksogeenseid vaararendeid voivad tekitada jargmised faktorid: -fuusikalised; -keemilised; -infektsioossed; -toiteelementide vaegus ja toitumishaired. GENEETILISTE ANOMAALIATE ETIOLOOGIA Kaasasundinud anomaaliate geneetilistest pohjustest on esikohal geenmutatsioonid. Vahem esineb kromosoomi mutatsioonidest tingitud anomaaliaid. Ka kombinatiivne muutlikkus ja vead geenide rekombinatsioonil voivad pohjustada defektsete geenide teket. Mutatsioonid kui anomaaliate geneetilised pohjused Geenmutatsioonide tagajarjel tekivad uued alleelid. Enamik letaalmutatsioone ja parilikke vaararendeid pohjustavaid mutatsioone on geenmutatsioonid, mida iseloomustab lihtne mendeleerumine.
hingamine, äge või tundide-päevade jooksul suvenev õhupuudus, koha (ka verikoha), mõnikord raskustunne ja valu rinnus ning teadvusekaotuse hood. KATE sumptomid võivad esineda samaaegselt SV sumptomitega. KATE võib ilma kliinilise sekkumiseta lõppeda äkksurmaga, kuna embol võib sulgeda kopsuarteri. (Tromboos mis see...:2015) 1.3 Tromboosi riskifaktorid Kaasaegses käsituses on VTE multifaktoriaalne haigus; trombi tekke määrab mitmete omandatud, kaasasundinud ja transitoorsete prokoagulantsete riskifaktorite samaaegne esinemine. (Nowak et al. 2016: 233238). Tromboosi tekkeks vajalikud tingimused sõnastas juba 1856. aastal Rudolf Virchow ja need on tuntud Virchowi triaadina. Esimeneks tingimuseks on veresoone seina kahjustus. Endoteeli kahjustust võib tekitada mehaaniline trauma, veresoonepõletik ja ateroskleroos. Tekivad soone sisepinna konarused, mis takistavad ühtlast verevoolu, tekitades turbulentset verevoolu, mis
Ka nende ravi ei pea selle tõttu, et neil on Downi sündroom, normaalsete lastega võrreldes teistsugune olema. Sellegipoolest on mõned terviseprobleemid, mida Downi sündroomiga lastel sagedamini esineb. Esiteks on kõik Downi sündroomile iseloomulikud tervisehäired tavaliselt kergekujulised, näiteks kõhukinnisus, ülemiste hingamisteede infektsioonid ja kuiv nahk. Tavaliselt esinevad tõsisemad probleemid (nagu nt. Ülemiste hingamisteede infektsioonid, Liimkorv, Kilpnaarme kaasasundinud vaegtalitlus, probleemid nägemisega) 1 lapsel iga 100 Downi sündroomiga lapse kohta. See tähendab, et ühe probleemidega lapse kohta tuleb 99 last, kellel niisuguseid probleeme ei ole. Downi sündroomiga lastel võivad esineda ka muid terviseprobleeme: Lihased, luud ja liigesed. Downi sündroomiga lastel on sageli vaga liikuvad liigesed ning vahel tundub, nagu oleksid nad ,,kahekordsete liigestega". Nii nagu ka nõrga lihastoonuse korral väheneb see probleem laste kasvades ning pole 10
See aga ei tahenda, et Y-kromosoom uldse ei sisalda geene. Naiteks kannab akvaariumis laialt kasvatatav kala -gubbi -oma Y-kromosoomis geeni, mis pohjustab kala seljal oleval uimel musta tapi. Seda tunnust, st geeni kannavad ainult isased. Tunnused, mida antakse edasi ainult isaliini mooda (Y-kromosoom), nimetatakse holandrilisteks tunnusteks. Inimestel on naiteks selliseks tunnusteks kalasoomustobi e ihtioos ja kaasasundinud vaarareng -varvaste vahel on nahk (inimese jalg meenutab ujulesta). Suguliitelisi tunnuseid ei voi ara segada sugupoolega piiratud tunnustega. Sooga piiratud tunnused on maaratud selliste geenidega, mille toime avaldumine soltub suguhormoonidest. Nende fenotuubiline efekt on seega limiteeritud (piiratud) uhe voi teise sugupoolega. Niisugusteks tunnusteks on naiteks sekundaarsed sugutunnused: erinev sabasulgede kuju kanal ja kukel, isasloomadele iseloomulik temperament ja kehaehitus,
annaabi.ee 
