lib.ttu.ee/) ja leidke seal keemiaalane e-õpik. Kirjeldage otsingu käiku ja esitage materjali kirje. Liitotsing, ,,õpikud ja õppevahendid", märksõna ,,keemia" Kallast, V & Vilbok, H (1993). Harjutusi anorgaanilises keemias. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool. http://digi.lib.ttu.ee/i/?841 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Otsing, väljaanne ,,Kratt", teema jaoks Tallinna Ester. Eesti Päevalehe kaasanne, teema satiir ja huumor. Praktiline töö nr 2 Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib
e-õpik. Kirjeldage otsingu käiku ja esitage materjali kirje. Avan TTÜ Raamatukogu Digikogu otsingu, lisan märksõna ,,keemia" ja valin rubriigi ,,Õpikud ja õppevahendid". Saan õpiku: Palm, Uno ; Past, Vello; Füüsikaline keemia, Valgus, Tallinn, 1974 http://digi.lib.ttu.ee/i/?442 19.09.2012 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Avan otsingu, valin väljaande ,,Kratt" Tegemist on ajalehe ,,Päevaleht" lisaväljaandega. Väljaanne oli pühendatud satiirile. 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib.ee/dspace/) ja uurige, millised Irene Tiiveli raamatud on digikogu kaudu leitavad? Esitage 1 raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Praktiline töö
virtuaalraamatukogudest Kirje: Palm, U.& Past, V. (1974). Füüsikaline keemia. Tallinn: Valgus (Kirjas oli seal vaid Valgus, seega Googlest otsisin eraldi, et kirjastus Valgus asub Tallinnas) 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Läksin lehele, valisin ,,otsing". Rippmenüüst valisin ,,Kratt (Tallinn : 1925 1940) ,, ning sain teada, et tegu on ajalehe Päevaleht kaasandega. Selleks, et saada teada, mis teemasid seal käsitleti, avasin vaste all olevale lingile ,,Vaata ka elektronkataloogi ESTER Tallinn", kus avasin selle täiskirje ning märksõnade järgi sain teada, et seal käsitleti satiiri ja huumorit. 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib
item_id=310&table=Persons · Üks viljakamaid 20.sajandi alguse lasteluuletajaid · Lasteluuletajana tegutses 40-ndate aastateni · R.Kamseni esimesed luuletused ilmusid peamiselt ,,Postimehes" ja ,,Lindas", pärast ,,Lastelehe" ilmumahakkamist sai temast selle väljaande üks püsivamaid ja produktiivsemaid autoreid kaastööd, luuletusi ja proosapalu avaldati nelja aastakümne vältel. · Luuletused ja jutud ilmusid ajakirjades: ,,Eesti Naine" kaasandes ,,Väikeste sõber" ,,Taluperenaine" lisas ,,Laste Maailm". · Lasteluule põhiteemaks on loodus, peamiselt meeleolud seoses aastaaegade vaheldumisega. NT: ,,Talvel" (,,Küll on kena kelguga.."), ,,Laul lumele", ,,Talve rõõm", ,,Lumehanges" jt. · R.Kamseni luules on olulisel kohal laps ise, lapse mängud ja suhted ümberkautsetega, eriti emaga, mängukaaslastega, loomadega.
Lutsu meelepärane ja andekohane kirjandusvorm on kõigepealt jutustus ja selle järel näidend ja följeton, sõnastatud sidumata kõnes. Följetone kirjutas ta ajalehtedele ,,Postimees" ja ,,Päevaleht". Hiljemini, 1912. a. algusest peale avaldas ta neid pilke- ja naljalehes ,,Kilk", mida K. Pinkovski välja andis. Oma följetonide eest sai ta Pinkovskilt soliidse honorari, nimelt 10 kop. realt, mis oli tolle aja kohta kõrge reatasu. 1908. aastal ilmus tal ajalehe ,,Elu" kaasandes ,,Kirjandus ja teadus" kaks följeton-jutustust: ,,Unenägu" 62. numbris ja ,,Pungad" 70. numbris Esimeses palas jutustab ta peost ja joomingust pritsimajas ja pidusöögist, mis oli korraldatud uue pritsi ostmise puhul ja senise pritsi juubeli puhul, mis oli saanud 500 aastat vanaks. Pidutsemised lõppesid sellega, et pritsimaja hakkas põlema, põles maani maha ja temaga ühes ka kõik pritsimehed, välja arvatud kaks, kes pääsesid.
Ilma kunstita ei võ asi kõge lihtsama inimese poole kunstimõu avaldada.» Sajandi algul tõbus Bornhöe tagasi kirjanduslikust tegevusest, vaikides oma elu viimase kaheküne aasta jooksul kirjanikuna täelikult. Selleks mõutas teda osalt kaasaegne kriitika, mis mõelgi puhul ei olnud tema teoste suhtes objektiivne. Palju paksu verd tekitas Bornhöe kodanlikes ringkondades enda vastu «Tallinna narridega». Lõuks laks nä agutav kriitika selleni, et ües eduerakondliku «Postimehe» kaasandes soovitatud kirjanikul «mitte tinti plätsutada», nagu ta sellest ise kirjutab. Bornhöe, kes niisugustes küimustes oli muide eriti hell, käski selle «soovituse» jägi ega avaldanud enam ütki teost. «Vaatan rõ omustades Eesti edu ja hoian tinti,» mägib ta irooniliselt ües hilisemas kirjas. Bornhöe talent oli mäksa suurem sellest, mis ta tegelikult eesti kirjanduses korda saatis. Nagu ta ise mägib, on ta pistnud paberisse, mis päe tuli, «mitte ilma
annaabi.ee 
