folkloorifestivalidele, laulu- ja tantsupeole, või ka lihtsalt toredas seltskonnas viibides rahvamuusikat kuulata. Samuti võib ka ise üksinda looduses või kodus rahvamuusikat viljeleda, mis sageli täidabki inimese esmase vajaduse muusika järele. Eesti vanem rahvamuusika võib tänase inimese kõrvale tunduda harjumatuna, eriti kui see kõlab suures kontserdisaalis, sest tegelikult pole selline muusika sellise olukorra jaoks mõeldud. Rahvalaul oli rohkem kaasalaulmiseks, kui ainult kuulamiseks. See võimaldas inimesel erinevate meeleolude ja sündmuste puhul täiel rinnal hõisata, kogu südamest halada, sõnajõuga manada või laulu saatel rütmiliselt ringis sammudes ühtekuuluvust tunnetada. Pillimuusika hõlmas karjapasuna tuututused küngaste vahel, lõbusad või unelevad kandlehelid aidatrepil, torupilli kaasakiskuva, läbitungiva hääle kirmasel. Laul või pillilugu on omal kohal, kui see
1)Mis on rahvamuusika? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on
astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil. Renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st. t pole mõeldud kuulamiseks: 1. kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3. tantsumuusika tantsimiseks või üheskoos mängimiseks. Metseeniajastul läks moodi virtuoossus, sest õukonnad püüdsid teineteist oma kapellidega üle trumbata. Õukonnapidustustel külaliste ees esinemine sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Ka kirikumuusikas toimus muutus, sest kirikuski oli võimalikult heade kapellide palkamine prestiizi küsimus. Näiteks Veneetsias, kus Markuse kiriku kapellist oli saanud linna jõukuse, võimu ja sõltumatuse sümbol