kaasajateemadele. Seejuures on tema näidendite sõlmitus tihti viidud rohkem või vähem ajas tagasi, et rõhutada valdavalt pärilikkusest tulenevaid asjaolusid, mis on omakorda seotud sotsiaalsete probleemidega. Tema näidenditest võib leida ka naturalismi tunnusjooni. Filosoofilised värssdraamad ,,Brand" ja ,,Peer Gynt" käistlevad inimese elu mõtet, tema kohustusi teise inimese vastu. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. Järgnevad, proosavormis kirjutatud näidendid on kaasajateemalised, psühholoogilis-sotsiaalse suunitlusega, neis vaadeldakse inimese ja ühiskonna suhteid, mehe ja naise asendit ühiskonnas, perekonnaküsimusi. Ibsen rõhutas oma näidenditega, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. Selline skandaalne lõpp-naine jätab perekonna maha- tekitas teravat poleemikat ja pahameelt. ,,Nukumaja" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart" 5. G. B SHAW´
Oma loomngus läks ta üle kaasjateemadele. Seejuures oma näidendite sõlmitus titi viidud rohkem või vägem ajas tagasi, et rõhutada valdavalt pärilikkusest tuleneviad asjaolusid, mis on omakorda seotud sotsiaalsete probleemidega. Niisiis võib Ibseni näidendites leida ka naturalismi tunnusjooni. Filosoofilised värssdraamad ,,Brand" ja ,,Peer Gynt" käsitlevad inimese elu mõtet, tema kohustusi teiste inimeste vastu. Järgnevad proosavormis kirjutatud näidendid on kaasajateemalised, psühholoogilis-sotsiaalse suunitluseda, neis vaadeldakse inimese ja ühiskonna suhteid, mehe ja naise asendit ühiskonnas, perekonnaküsimusi. Kui satiirilise ja mõnevõrra didaktilise näidendi ,,Ühiskonna toed" sündmustik keskendub ärimeeste, ,,lugupeetud ühiskonnatugede" moraalile, valgustades nende tegevuse hämaraid külgi ja mitmed naistegelase aatus jääb kõrvalteemaks, siis ,,Nukumajas" tõuseb naine juba esiplaanile. Draama ,,Nukumaja" käsitleb abieluteemat
Varasem looming - valitses rahvusromantism - teemad Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest - võttis osa poliitilisest ja kultuurielust - töötas nii teatri kunstilise juhina kui ka teatri direktorina - ka kaasaegsem looming - tema näidendis naturalismi tunnusjooni (rõhutab pärilikkust) - filosoofilised värssdraamad: „Brand“ (1866), „Peer ja Gynt“ (1867) Muutunud looming (1970ndatest) - nüüd draamad proosavormis - kaasajateemalised, psühholoogilised - vaatleb neis: inimese ja ühiskonna suhteid ; mehe ja naise asendit ühiskonnas ; perekonnaküsimusi - „Nukumaja“ (1879) – uuenduslik nii teemakäsitluse kui draamatehnilise poole pealt Hilisem looming - tema teostes palju sümbolismi („Metspart“ 1884) - tähtsal kohal eetikaküsimused - tegelaste motiivid on varjatud kui varem, lugeja peab neid ise mõitma Ibseni olulisus
annaabi.ee 
