rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. 1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai abilinnapea. Sotsiaaldemokraatlikud vaated hakkasid Eestis levima 19 saj lõpus ning seda peamiselt kõrgintelligentsi vahendusel. Sotsiaaldemokraadid tegutsesid illegaalselt. 1903. algas selle areng - Tartus alustas ilmumist ajaleht "Uudised" (Peeter Speek). Eesti kaasajastumist takistasid vene keisri piirangud, puudusid kodanikuõigused/vabadused. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused. Ühiskond vajas põhjalikke reforme, aga valitsus ei liigutanud, oli oodata revolutsiooni. 9 jaan 1905 - Revolutsiooni puhkemine - Verine Pühapäev. Tööliste streigid, palvekirjad. K. Päts muutus võimude silmis revolutsiooonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö - nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. Leidis aset
-Esialgu kuulusid eesti sotsialistid internatsionaalsel alusel tegutsevasse VSDTP-sse. -1903.a.algas aga eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng-Tartus alustas ilmumist ajaleht ''Uudised''. -Lehe üheks toimetajaks ja asutajaks oli Peeter Speek. -''Uudiste'' ümber koondusid ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Kriis ühiskonnas -Sajandi algul sai selgeks, et Eesti ühiskonna kaasajastumist takistavad iganenud poliitilised olud. -Eestis nagu kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, -ühinemisvabadus jne. -Suured vastuolud valitsesid maal, kus baltisaksa mõisnike ülemvõim oli jäänud murdmata. -Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. -Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist.
Lehe üks asutaja ja toimetaja oli kooliõpetaja Peeter Speek, tema kõrval tegutsesid veel Eesti sotsiaaldemokraatia isaks nimetatud Mihkel Martna, kirj anik Eduard Vilde, üliõpilased Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt. Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Kriis Eesti ühiskonna jätkuvat kaasajastumist takistasid poliitilised olud. Kogu võim koondus endiselt piiramatu isevalitseja - Vene keisri - määratud ametnike kätte, kes olid enamjaolt venemeelsed, käsu-kuulekad, omakasupüüdlikud ning rahva suhtes ükskõiksed bürokraadid. Teravad vastuolud valitsesid nii linnades, kus süvenesid erimeelsused kodanluse ja lihttööliste vahel, kui ka maal, kus baltisaksa mõisnike ja eesti talupoegade ajaloolisele vastasseisule lisandusid konfliktid maatameeste ja suurtalunike vahel
annaabi.ee 
