otsuseid teeb, omab teatavaid üldisi jooni mis kehtivad iga kohtuvaidluse, puhul igas õigusriigis. Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUJäRGSEL perioodil. Sellisteks joonteks on seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus. Lisaks ühisjoontele on kohtumenetlusel ka erijooni, olenevalt sellest, kas tegu on · Korduva süüdimõistmise välistamine tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi on ntx abielulahutus, kus kaasadel on varalisi vaidlusi, üürnike ja omaniku vaheline · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. vaidlus, kliendi ja teenindaja erimeelsus jms. Sellistel olukordadel on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. Inimõigustest lähtestuvalt peab kohtupidamine olema humaanne. Üht osa inimõigustest Osapool, kes esitas avalduse (hagi) kohtule asja arutamiseks, on hageja, vastaspool aga kostja
Kõrvarõngaste hiilgeaeg saabus alles renessansi perioodil. Ehtematerjaliks oli põhiliselt kuld, hõbe ja vääriskivid, ka vask. Palverändurid kandsid tinast ja vaesed inimesed raudehteid. Ehete kandmist jälgiti hoolikalt. Ka varakate bürgerinaiste ehted pidid vastavuses olema abikaasa poolt maksunimekirja märgitud hulgale ja kaalule. Varandusliku seisundi ja luksusmäärustega lubatud ehete kandmise vastu eksinuid trahviti. "Vääritutel" kutsealadel tegutsevate meeste kaasadel oli keelatud kanda samalaadseid ehteid linna auväärsete emandatega KAITSERÜÜD Kaitserüüsid hakati kasutama muinasajal, alguses valmistati neid loomanahast ja riidest. I aastatuhandel enne Kristust hakati Assüürias valmistama rõngassärke. Liikuvalt ühendatud terasplaatidest koosnev raudrüü (rüütlite kaitserõivas) saab oma traditsioonilise välimuse 14. sajandil. Kõrgperiood on 15. sajandil. Suure raskuse, liigutuste ahistamise ja ebapiisava kaitse pärast loobutakse