iseenesest maksuotsuse tegemist ega muuda maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest tulenevat võimalikku tõendamiskoormust (Haldusasi nr 3- 09-1248). Maksu määramise ega maksuotsuse täitmise edasilükkamine ei ole Põhiseaduse § 22 lg 3 eesmärgiks. Maksumenetluses ei ole maksukohustuslasel vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus. Jättes olulise teabe maksumenetluses esitamata, on kaebaja kaasaaitamiskohustust rikkunud. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on samuti rõhutanud, et õigus vaikimisele ja õigus enda vastu mitte tunnistada ei ole absoluutsed. EIK peab võimalikuks teha väljaspool kriminaalmenetlust isiku vaikimise põhjal õiguslikke järeldusi. Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele. Kriminaalmenetluse ning maksumenetluse üksteisest välistamine on
seletused ei ole ettevõtluse tõendamiseks piisavad. Maksuhalduri hinnangul esitas äriühing 12 dokumendid ainult nende äriühingute kohta, kes reaalselt tegutsevad ning kellele tehtud ülekanded moodustavad kõigist äriühingu vaadeldaval ajavahemikul tehtud väljaminekutest 12,59%. Kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust, jättes esitamata maksuhalduri nõutud muud dokumendid. Volitatud esindaja seletused on üldsõnalised. Maksuhaldur selgitas ise välja, et ülejäänud osas (87,41%) on äriühing teinud tehinguid äriühingutega, kes ei ole maksuhaldurile kättesaadavad. 8.OÜ Vollmond leiab, et esitatud dokumentidega on tema ettevõtlus piisavalt tõendatud. Tehingute, mille toimumist MTA kahtluse alla ei seadnud, maht ületab KMS § 19 lg-s 1 toodud
Selline tõendamiskoormis on kolmandal isikul siis, kui prokuratuur tõendab süüdistatava kuriteo, KarS § 83^2 lg 2 p-s 1 või 2 sätestatud eeldustele vastavad asjaolud, samuti vara kuritegeliku päritolu eeldust loovad asjaolud (KarS § 83^1 lg 1 ls 1). (p 48) 3-1-1-47-07 (tõendamiskoormuse jaotus) Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlus, mida maksukohustuslane pole kõrvaldanud, tähendab, et ta pole järginud kaasaaitamiskohustust ega arvestanud tal lasuvat tõendamiskoormist. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-47-06 - RT III 2006, 33, 287, p 12.) Muu hulgas tuleb arvestada, et kui maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, siis suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus, s.t et ta peab hoolimata sellest, et dokumendid pole säilinud, esitama maksuhaldurile dokumentaalsed tõendid maksuarvestuse õigsuse kohta (vt halduskolleegiumi
annaabi.ee 
