haldusorgan MTA ja seda oma erinevate struktuuriüksuste kaudu. MTA uurimisosakonna pädevuses ei ole määrata maksuotsusega makse, kuid selline õigus on MTA kontrolliosakonnal. Materiaalne karistusõigus on kogu karistusõiguse alus, sest ilma selleta ei saa toimuda ka menetlust. Samas võivad kaks menetlust põimuda juba ühe vestluse ajal maksukohustuslasega, mill puhul on eriti keeruline teha vahet millal on isikul õigus vaikimisele ja millal kohustus kaasaaitamisele. Tulles tagasi tõendite esitamise juurde, võib esineda olukordi, kus mõnda tõendit ei ole võimalik maksuhaldurile kontrolli läbiviimise ajal esitada või saab maksukohustuslane tõendi olemasolust alles hiljem teada. Seega ei saa maksuhaldur sellega arvestada tõendite kogumise ning kokkupaneku ajal. Riigikohus on leidnud aga, et see ei tähenda et tuvastatud maksukohustuse suurust muuta võivate tõendite
*7 Menetluse ebamõistlik pikkus on üks kõige levinumaid kaebusi, millega EIK-sse pöördutakse. See ohustab vahetult EIK tegevuse tõhusust ja konventsiooniga tagatud inimõiguste kaitse süsteemi, mistõttu on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võtnud vastu eraldi soovituse, et riigid pööraksid selles valdkon- nas eriti suurt tähelepanu subsidiaarsuspõhimõtte järgimisele.*8 Lisaks EIK töökoormuse vähendamisele kaasaaitamisele on menetluse pikkusega seotud asjade riigisisene lahendamine oluline ka kaebajate jaoks. Nimelt arutab EIK talle esitatud kaebusi, lähtudes 9. novembril 2010 avalikustatud prioriteetidest*9, mille kohaselt jagatakse kaebused seitsmesse kategooriasse. Konventsiooni artikli 6*10 alusel esitatud menetluse pikkust puudutavad kaebused kuuluvad kas potentsiaalselt põhjendatud muude kaebuste alla, s.t alles
siin on isegi seaduse mõttel suurem regulatiivne tähendus , pole see tõlgendamisruum piirideta. Seepärast on möödapääsmatud põhiseaduse enda uuendamise eeltööd. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas loodi 2010. a riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituut, mille üheks kandvaks eesmärgiks ongi keskenduda mitte ainult riigiõigusliku akadeemilise potentsiaali koondamisele ja vastava diskursuse kanaliseerimisele, vaid kaasaaitamisele liikumisel uuendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse poole. Igati ratsionaalne on Riigikohtu üldkogu seisukoht kohtuotsuses, mis räägib sellest, et hoolimata Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud rangest suveräänsusklauslist peab suveräänsuse sisustamisel arvesse võtma nüüdisaegset konteksti. Käesolevad kommentaarid, mis jätkavad meie põhiseaduse süstemaatilise kommenteerimise traditsiooni, püüavad anda tänapäevase pildi põhiseaduse mõttest olukorras, kus
järjekorda ja seosesse asetamist ning olulise rõhutamist; mõtetele tuleb anda täpne ja viimistletud (pigem lühike kui pikk) sõnastus; sõnumi edastamisel astub sõnumi saatja sõnumi saajaga kokkupuutesse (kontakti). Ühislainele häälestamine ja tõhususe hindamine: ühislainele häälestamine on suhtlemiskäigu osa, kus sõnumi saatja ja sõnumi saaja vahel püütakse mingis küsimuses kujundada ühine arusaam; kekendutakse sõnumi saaja suhtlemisele kaasaaitamisele; suhtlemine võib olla ühepoolne (oluline sõnumi kiire käikulaskmine; tagasiside puudub) või kahepoolne (tagasiside olemasolu; esialgset sõnumit on võimalik täpsustada); ühislainele häälestamise võib lugeda lõppenuks, kui sõnumi ühtpidi mõistmisele lisandub sellega nõustumine; suhtlemise tõhususe hindamine tähendab suhtlemiskäigu ja -korra otstarbekuse üle otsustamist; tehakse kindlaks, mis edastatud teabe tagajärjel juhtus, s
annaabi.ee 
