Soovitan kohe naerdes ka joonistuspaber kaasa võtta ja pilt juurde teha. Jääb kindlalt meelde ja on suur vaheldus ka veel! Koos saab teemat edasi arendada. 3 loovust arendavat harjutust 1. Lasen 5. klassi lastel lõdva vaba käega paberile kaari vedada, kätt paberil ka aegamööda edasi viies. Sellest triibustikust on saanud kõrkjad, kui neist läbi silmapiirijoon mereks juurde vedada. Edasi lisavad õpilased tumedad pilved, langevad vihmavalingud, taas vaba käe kaartena. Iseseisvalt jätkates saavad oma fantaasiat kasutada ja dramaatilisi situatsioone tekitada, laevu, karisid jne lisades. Oluline on lihtsast julgest sodimisest ja hele-tumedusest üllatava loodusmotiivi tekkimine. Julgustab katsetama ja leiutama. Pidevalt tuleb ka iga last eraldi just tema individuaalse lisaelemendi juures tunnustada. 2. 7.klass tüdineb ruttu ühest ülesandest. Nendega on tore lühivisandeid joonistada. A-4 formaadile peaks mahtuma ca 20 -25 erinevat visandit võimalikult
Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa). Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui
ribid jm., võib tinglikult pöörata joonise tasapinda. Avade paiknemist äärikus võib täisvaate asemel selgitada ainult avade jaotusringjoone abil. Siinjuures eeldatakse, et avad on asetatud jaotusringjoonele ühtlaste vahedega. Tasapindade eristamine pöördpindadest Tasapinnalised eseme osad pöördpindade läheduses tuuakse vajaduse korral esile diagonaalsete pidevate peenjoontega. Pindade lõikejooni võib välja joonestada lihtsustatud kujul, näiteks lekaalkõveraid ringi kaartena või koguni sirgetena. Viimane võte õigustab end lõikuvate pöördpindade läbimõõdu suure erinevuse korral. Sujuva ülemineku puhul ühelt pinnalt teisele võib kujuteldavaid lõikejooni näidata tinglikult pideva peenjoonega, mis ei ulatu kontuurjooneni. Keere, õigemini keermeniit, saadakse mingi tasapinnalise kujundi (kolmnurk, ruut, trapets jt.) liikumisel mööda silindrilist või koonilist kruvijoont, kui kujundi üks külg toetub vastu silindri või koonuse moodustajat ja tema
infot. Talvel moodustavad eelkõige noorte puude ja põõsaste pungad, koor ja oksad olulise osa paljude loomade toidust. Üksikute hambajälgede väljanägemise ja suuruse põhjal saab otsustada, mis loom on puud närinud. Sageli on ka linnud, näiteks rähn puu kallal tegutsenud: otsinud puukoore alt putukaid või nende vastseid või on mõni kanaline nokkinud puu pungi või võrsete oksi. Hambajäljed paiknevad eri suurusega poolkuu-kaartena, kaks või rohkem kõrvuti või samasuunaliselt, otsekui peitliga löödud vagudena. Nokajäljed seevastu näevad välja nagu väikesed augud, mis uuristatud nüri noaga. Toitumisjälgi määrates on vaja tähele panna ka nende paiknemist puutüvel. Mahlade liikumise ehk puu kasvu ajal on koor lahti ja loomade toitumisest jääb tüüpiline suvine toitumisjälg. Koort süües surub loom oma hambad sellesse, võtab lahtitulnud koore servast tugevasti kinni
annaabi.ee 
