Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890. J. Kölerilt, altarisein 1900 (G. Beermann), orel 1891, W. Müllverstedt Väikevormid: Krundi piirded: metallaed tellispostide vahel
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele
Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumise alustamiseks tuleb eelnevalt määratleda silluse tsenter. Tsenter asub silluse sümmetriateljel ning asub sillusest allpool 1,5 silluse laiust(joon.3.7 d).Ladumist alustatakse silluse otstest – nn. kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn. lukukivi paigaldamisega. Max. lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm ja kuni 2 m laiuste avade korral on kaare raadiuse ( R ) ja ava laiuse ( B ) suhe 1:1,5. Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD
on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumist alustatakse silluse otstest nn kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn lukukivi paigaldamisega. Max lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm, alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm. Joonis 3.7. Võlv- ja talasillused: a kiilsilluse eestvaade, b võlvsilluse lõige, c kiilsillusena laotud esiküljega talasilluse lõige, d ja e kiil- ja võlvsilluste kivide kalde määramine, e) f) f
annaabi.ee 
