Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C
Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist. Keskne reljeef "Maarja kroonimine" 15. saj. lõpust asub praegu Saaremaa muuseumis. Samas hoiti ka altari tiibu kaunistatud 12 apostli figuure mis kahjuks Tallinnast transportimisel varastati. Need olid valmistatud 1525. a. paiku Lübekis keegi C
Esimese oreli ehitas kirikusse köster Freundlich 19. sajandi keskel. Uus orel pärines 1887. aastast. Teise Maailmasõja järel orel lõhuti ja lõpuks ka orelirõdu. Omaette tähelepanu väärivad kirikus ja kirikaias leiduvad paganliku sümboolikaga trapetsikujulised hauakivid, milliseid on teada ainult Saare- ja Läänemaalt ning mis hetkel on säilinud veel vaid Pöides, Valjalas ja Kaarmal. Need hauakivid on dateeritud 12.-13. sajandisse. Huvitavaim neis on praegu kiriku müüritrepile viiva ukseava silluseks. Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. "Puust" vasakul on suur kõver joogisarv, viimast seostatakse paganlike peiedega.
Laiusel mulgipudruks, Karusel oli mulgi pudru nimetus mulgi kämm, Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru, kohati nimetati mulgi putru ka poolvillane (Harju-Jaani) või kannustiku pudru. Vastseliinas kandis mulgi puder suurmidõga kartohka nime, Urvastes nimetati mulgi putru laiskputr, sandiputr, Harglas sakõ silmiga putr ehk putr ubinõidõga, Helmes ja Jämajal nimetati mulgi putru kärutädi puder, Räpinas aga tummipudõr. Saaremaal (näiteks Ansekülas, Kaarmal ja Valjalas) keedeti mulgi putru kartulite ja odrajahuga, kartuleid pandi rohkem ja jahu vähem. Aliise Moora märgib oma raamatus ,,Eesti talurahva vanem toit", et mulgi puder üle Peipsi Odava poole pole pole jõudnud. Küllaga aga märgib ta ka oma raamatus, et 19. sajandil ja 20. sajandi algul, mil kaer oli Kalinini oblastis esimeseks jahu- ja tangaineks (nagu kohalike elanike suust on üles tähendatud) keedeti kaeratangudega seal hapukapsasuppi, putru, tehti kilet ja kama
varustatud teine korrus, kuhu viib kitsas müüritrepp; peaportaal oli riivpalgiga suletav. Kaarma kiriku ehteks on rohked kunstimälestised. Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15. sajandi seinamaalingute fragmendid. 16. sajandil reformatsiooniga kaasnenud puritaanlus tunnistas muu toreduse kõrval ülearuseks ka seinamaalid ning need kattusid sajandite jooksul paljude lubjakihtidega. Kaarmal näeme sekotehnikas (kuivale krohvile maalitud) ornamentaalseid ja figuraalseid maalifragmente, mis on algkirikuga üheaegsed. Üleminekustiili esindavaina on need tõenäoliselt seotud Vestfaali eeskujudega. Just keskaegsel Reinimaal oli väga populaarne pühak Christophorus. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on näha ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Teda võime aimata suure kompositsiooni keskse kujuna.
Tartu seminar andis silmapaistvaid haritlasi ja ühiskonnategelasi: Hans Kruus, Ernst Peterson-Särgava, Jakob Tamm, Tuudur Vettik. Õigeusu kihelkonna- ja abikoolide olukorra parandamiseks avati 1870. aastal Riias vene õppekeelega Balti Õpetajate Seminar. Pärast selle seminari avamist läks osa noormehi edasi õppima Riiga, Kuressaare kooli õppeaega vähendati aasta võrra ja hakati ette valmistama ainult õigeusu abikoolide õpetajaid. 1871. aastal avati seminar Kaarmal. Piiratud tähtsus oli Passlepa seminaril( 1873-1887). Õppeasutuse rajas rüütelkond rootsikeelsete koolide õpetajate ettevalmistamiseks. Haridusministeerium plaanitses lisaks Tartu seminarile veel nelja seminari avamist Eesti alale, kuid avati ainult üks. Alguses taheti õpetajaid ette valmistama hakata Narva Joaorus, kuid otsus muudeti ja 1912. aasta oktoobris avati seminar Rakveres. 1913. aastal õppima asunud noormeestest pärines suurem osa Venemaa
annaabi.ee 
