Jõhvi Gümnaasim Signe Viiksaar 11. A klass MAGNEESIUM Referaat Juhendaja Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall
Jõhvi Gümnaasium Fosfor- ja lämmastikväetised Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:10A Juhendaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust .
Jõhvi Gümnaasium Areenide esindajad Koostas: Liis Lipp Juhendas: Kristelle Kaarmaa Jõhvis 2011 1 AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6. Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor ..................................................................................................................
) ning Tiskre hele aleuroliit Siluri ladestu karbonaatkivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, (Kakumäe, Tiskre, Rannamõisa jt.). Jaagarahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid. Nende hulgas kauni mustri ja hea Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn. Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarmaa peaasjalikult drenaazitorude valmistamiseks. Savi kasutatakse ka Kunda tsemendi dolomiit). Lubjaks sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. toorainena. Valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel Devoni ladestu lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Siluri lõpu mere regressioonile järgnenud devoni ajastul (405-350 milj.a
annaabi.ee 
