Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult. Kilter, kes on vihane, et tema maja pea peale keerati, läheb Reinule kätte maksma, kuid õnnetuseks sureb ise. Koera Kaarel on hädas halltõvega, mis teda metsas hüüdis, häälele vastates sai Kaarlist halltõve ohver. Rehepapp püüab teda aidata, ning soovitab Kaarlil end tõve eest ära peita, kuid vaene mees sellega hakkama ei saa. Seepeale käsib rehepapp puhtal karsklasel, Kaarlil ära juua hea samakas viina, sest ega halltõbi viinahaisu salli. Seepeale saab aga Kaarlist joodik, kes meeleheitlikult viina otsib. Imbi ja Ärni on vanapaar, kes mitte midagi ausal teel teenida ei kavatse. Kõige rohkem igatsevad nad leida suur rahapada, mis kuhugi metsa peidetud on
"Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) "Samueli võlupadi" (Tänapäev, 2006) "Petra lood" (Tänapäev, 2008) "Peeter ja mina" (Tänapäev, 2009) "Nõianeiu Nöbinina" (Tänapäev, 2010) "Käru-Kaarel" "Käru-Kaarel" on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast vanaemast, kes on nii vana ja väeti, et peab päevad ja ööd läbi voodis lebama, emast, kes töötab pitsabaari rattakullerina, ja südist väikesest Kaarlist, kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus ratas osta. Lisaks nendele on raamatus juttu roostekarva laikudega koerast, pahatahtlikust Tõnisest, sõbralikust rauakaupmehest Tõrust, lahkest proua Roosipuust, pitsabaari pahurast omanikust Vanast Juustust, saamatust pitsakokast Pepest ja veel mitmest teisest. "Samueli võlupadi" "Petra lood" Kasutatud kirjandus www.postimees.ee/476172/kasperi-tarkurkassidest- isepaise-noianeiuni/ www.eltk
Hilde saatis talle haiglasse kirja, mispeale Kustas temaga n.ö suhte lõpetas. Ehkki Hilde tuli Alleksi juurest ära, kuna too hakkas jooma. Hilde oli kibestunud. Koos Kaarliga võeti ette angerjapüügid mõrdadega, mis olid vahelduva eduga edukad. Sealt saadud summast enamuse andis Kustas isale laeva ehituseks, too oli väga väga õnnelik selle üle. Laeva ehitus sai hoo sisse. Jüri suri oma enda aias, laevapuude kõrval. Kaarel leidis ta. Kaarlist sai uus peremees, andis osa Tuisu maid Võrkele, Kustase kasutada. Kustasele sai selgeks et süda hoiab Tooni poole, tuli välja et tunded on vastastikused. Ütlemised: ,,Ega elu anna vedada just sedasi, kuidas silm tahaks." - Tuisu Jüri ,,Mis seal kõnelda, kuhu tegu ei ulata ligi!" Tuisu Jüri ,,Igal puul on oma vari ja igal mehel oma au. See ei kasva kuskil mehest pikemaks, kui endast pole asja." - Kustas ,,Purjus mees teeb, mis kaine tahab" Kustas
kes ei näppa midagi, aga olles maailmas palju rännanud räägib Hansule lugusie imelisest armastusest räätlite ja nende südamedaamide vahel ning annab tunnete küsimuses Hansule head nõu.( hiljem sulab ära)Lõpuks keerab Vanapagan Hansul kaela kahekorra - Koera Kaarel talumees Kaarlit piinas kord halltõbi, mille eest rehepapp soovitas kuuse otsa peitu pugeda.Hiljem soovitas rehepapp tal viina juua, kuna halltõbi kartvat viinahaisu. Nii sai Kaarlist igapäevane kõrtsi külastaja, kellel iga päev pea vindine. Ettekääne oli alati olemas tarvis end ravida. - Kaarlil on pisut tobedavõitu sulane Jaan, kes nagu kõik teised Eesti soost tegelased mõisas noosi käivad võtmas, ainult, et Jaan ei tea noist ,,peenetest" asjadest ( näiteks Idamaa maiused) midagi. Kirjanik paneb Jaani nii ava- kui lõpupeatükis seepi sööma. Jaan on sisse võetud kaunitarist toatüdrukust Luisest,
samal ajal kui teised koduaias tööd rügasid, ning kulutas isa saadetud raha. Kaarel oli teistsugune kui muud maainimesed, tal ei olnud tööde peale kätt ning see, et vanim vendadest ülikoolis pidutses ning ringi liiderdas ilma vaeva nägemata tekitab Jüris kadedust ning masendust. Kuigi Kaarel oli Aniluikede pere vanim poeg ei pärinud ta talu, vaid hoopis Jüri, kellel oli rohkem vaistu ja oskust talutööde jaoks. Palju Kaarlist teoses juttu ei ole, sest tema Aiaste tallu hingega ei pühendunud. Kindlasti oli ta tark ja haritud, nt. Taavet sõitis Tartusse vennale külla, et juriidilist abi saada ning tal hakkas koguni piinlik, et ta vennalt nii naiivse lootusega abi palus. Mainitud on ka seda, et ta põgenes Rootsi, sest see oli üks põhjustest, miks Taavet Aniluik, Kaarli vend küüditati. Soola Roosi meeldis noorena nii Jürile kui ka Taavetile. Jüri mõlgutas mõtteid Roosit
mikroskoobikarpi sattuda ning tädi Ailil selle koguduse jõulukorjandusel vaestele lastele annetada. Minu arvates on see lugu üks Kristiina Kassi teostest huvitavaim ning see tundub hea raamat. „Käru Kaarel“ on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast – vanaemast, kes on nii vana ja väeti, et peab päevad ja ööd läbi voodis lebama, emast, kes töötab pitsabaari rattakullerina, ja südist väikesest Kaarlist, kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus ratas osta. Lisaks nendele on raamatus juttu roostekarva laikudega koerast, pahatahtlikust Tõnisest, sõbralikust rauakaupmehest Tõrust, lahkest proua Roosipuust, pitsabaari pahurast omanikust Vanast Juustust, saamatust pitsakokast Pepest ja veel mitmest teisest. Need kaks raamatut on minu arust Kristiina Kassi teostest parimad ning ma arvan, et ma võiksin isegi millalgi neid lugeda. http://www.apollo.ee/sandri-mikroskoop
· "Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) vene keeles 2010; kordustrükk 2011 On põnev ja õpetlik lugu, Kasperist, naabritädist ja tema viiest kassist, mis sisendab lugejasse märkamatult eluväärtusi: abivalmidust, inimlikku kaastunnet ja usku omakasupüüdmatusse. · "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) kordustrükk 2011 See on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast, südist väikesest Kaarlist, kõrbenud pitsast ja sõpradest nii headest kui halbadest. · "Samueli võlupadi" (Tänapäev, 2006) rootsi keeles 2007; kordustrükk 2009 ,2012 Raamat räägib rumalusest ja tarkusest, rahast ja ahnusest, uusrikkusest ja äärmisest vaesusest, laste väärkohtlemisest, abikaasa petmisest ja isegi koertekasvatuse varjupooltest, kuid lõppeb siiski muinasjutuliselt õnnelikult. · "Peeter ja mina" (Tänapäev, 2009) kordustrükk 2012
annaabi.ee 
