Segasüsteem. Talastik koosneb piki- ja põikitalade võrgust, mis on paigutatud üksteisest ühekaugusele, mistõttu on võimatu vahet teha peasuuna- ja ristsidemetalade vahel. Harilikult prevaleerivad põikisidemed. Põikitalastiku talad paigutatakse teatud kaugusele üksteisest. Seda kaugust nimetatakse kaaresammuks. Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - S o=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured.
kalalaevad-kalatehased jne. Segasüsteem. Talastik koosneb piki- ja põikitalade võrgust, mis on paigutatud üksteisest ühekaugusele, mistõttu on võimatu vahet teha peasuuna- ja ristsidemetalade vahel. Harilikult prevaleerivad põikisidemed. Põikitalastiku talad paigutatakse teatud kaugusele üksteisest. Seda kaugust nimetatakse kaaresammuks. Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - So=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured. Teatud vahemaadega
Segasüsteem. Talastik koosneb piki- ja põikitalade võrgust, mis on paigutatud üksteisest ühekaugusele, mistõttu on võimatu vahet teha peasuuna- ja ristsidemetalade vahel. Harilikult prevaleerivad põikisidemed. Põikitalastiku talad paigutatakse teatud kaugusele üksteisest. Seda kaugust nimetatakse kaaresammuks. Kaaresammu pikkus on normeeritud klassifikatsiooni- ühingute poolt (näiteks Vene Registril - S o=0,002L+0,48m ±25%), kusjuures laeva otstes on kaaresamm lühem, et tagada suurem kohalik tugevus. Ka pikisüsteemi korral on peasuuna talade vaheline kaugus normeeritud. Kombineeritud süsteem. See süsteem peab aitama üle saada pikisüsteemi sobimatusest kuivlastilaevade jaoks. Pikisidemed on jäätud peamisteks põhja ja teki konstruktsioonides, milles tekkivad suured pikipinged ülepainde ja läbipainde tagajärjel. Laeva parrastel kasutatakse aga põikisidemeid, kuna pikipinged parrastes ei ole nii suured.
pannakse jäikusstringerid. Piimide ridu toestatakse või siis on nad pilleritega. Vöörist ulatub tugevdatud talastiku piirkond kuni 15%-ni laeva pikkusest. Eriti tugev peab talastik olema vöörpiigis. Vöörpiik on vöörtäävi ja esimese veetiheda vaheseina (põrkevaheseina) vahele jääv ruum, mida enamatel juhtudel kasutatakse ballastitsisternina. Vöörpiiki ulatuvad pardastringerid ühendatakse ruumpiimidega. Kogu tugevdatud vööriosas on kaaresamm lühem kui laeva keskosas. Vöörtükid võivad olla pikendatud horisontaalsete plaatidega . Pirnvöörid (Bulbvöörid). Vöörtäävi alumine osa on ümardatud pirnikujuliseks. Kaugele ette ulatuvat bulbvööri nimetatakse taraanvööriks, parandab liikumisefektiivsust ja ökonoomsust. Bulbi esiosa võib koosneda suurest valudetailist, mille külge on kinnitatud plaadistik. Bulbist ülalpool sarnaneb vöör tavalise plaattääviga. Bulbi esiossa paigaldatakse horisontaalsed vaheplaadid.
annaabi.ee 
