POLÜJOONE MUUTMINE "PILVEKESEKS" KÄSUGA REVCLOUD 1.KÄSK REVISION CLOUD VÕI KLAVIATUURIKÄSK REVCLOUD JA ENTER 2.VEENDUGE, ET KAARE PIKKUS MAHUB TEIE 3.KAARE PIKKUSE KUUSNURGA KÜLJELE MUUTMISEKS SISESTA A JA ENTER. AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜJOONE MUUTMINE "PILVEKESEKS" KÄSUGA REVCLOUD. KAAREKESE PIKKUSE MÄÄRAMINE 1. SISESTAGE SOBILIK LÜHIM 2. SISESTAGE KAARE PIKKUS JA SOBILIK SUURIM VAJUTAKE ENTER KAARE PIKKUS JA VAJUTAKE ENTER AutoCAD ALGKURSUS 34 POLÜJOONE MUUTMINE "PILVEKESEKS" KÄSUGA REVCLOUD. OBJEKTI VALIK 2.KLIKKA OBJEKTIL (KUUSNURGAL) 1. OBJEKT ON VAIKIMISI VALIKUS
1) Leiame perioodilisustabelist Na järjenr.: see annab prootonite ja elektronide arvu aatomis 2) Perioodi nr. annab elektronkihtide arvu. Na asub 3.perioodis, seega on tema aatomis 3 elektronkihti. Kihid tähistame skeemil kaarekestena. Elektronskeem algab elemendi sümboli ja tuumalaengu märkimisega. 3) Kõigepealt täitub tuumale lähim kiht. Seal paiknevad 2 elektroni märgime esimese kaarekese sisse. Na +11| 2) ?) ?) 4) Teisele kihile mahub 8 elektroni. Na +11| 2) 8) ?) 5) Väliskihil on rühma nr-ga (IA) võrdne arv elektrone Na +11| 2) 8) 1) Mõningatel elementidel alates 4.perioodist on ka eelviimane elektronkiht vaid osaliselt täidetud elektronidega. Ca +20| 2) 8) 8) ?) 2) Valemi 2n² järgi Rühma nr. IIA järgi Kokku 20 elektroni 4.kihil: 20-(2+8+2)=8 elektroni
120 26 54 2 4. Murdude teisendamine ühenimelisteks Murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga nimetatakse murru laiendamiseks. Seda arvu, millega murru lugejat ja nimetajat korrutatakse, nimetatakse murru laiendajaks. Laiendaja kirjutatakse laiendatava murru kohale väiksese kaarekese sisse. Näide: Kui laiendaja on 5, siis same, et Kui murdu on vaja laiendada nii, et uue murru nimetaja oleks võrdne mingi etteantud arvuga, siis öeldakse, et murdu tuleb laiendada antud nimetajani. 2 Näide: Laiendame murdu nimetajani 15 5 2 Uue murru saamiseks on vaja leida selline laiendaja, millega murru nimetajat
-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks: Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga). Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number). Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2). Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2) 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis.