Klassikalised noodikujud tähistavad vältusastmikku, milles naabervältuste suhe on 1:2 või 2:1, sest iga järgnev vältus on naabervältusest 2x lühem või pikem. Vastava vältusega kõlava heli puudumist(helivahet)tähistab samasuguse vältusega vaikimismärk e paus. Noodijoonestikul paikneb punkt joonevahes oleva noodipea järel samas vahes ning noodijoonel oleva noodipea järel ülemises vahes. Pidekaart kasutatakse 1-häälsuse korral noodivarte suunale vastupidise kaardumisega, mitmehäälsuse korral kasutatakse ülemises hääles tõusval kaardumist ning alumises hääles laskuvat kaardumist. Fermaat paikneb noodivarre suunas. Punkti ja fermaate(kaarega täpp) võib kasutada ka pauside vältuste pikenduseks. Punktita ja 1 ja 2 punktiga noote pikkuselt järjestades moodustub vältusastmik. Noote saab jaotada tavajaotusena ja erijaotusena. Erijaotuslikes vältusgruppides kasutatakse tinglikku tähistamist. 1
Akende ülemiseks piirjooneks on pealegi ümarkaar, mis kuulub romaani ehitiste põhivormide hulka ja vastab hästi selle stiili üldiseloomule. Tal puudub ülesse juhtiv sihtpunkt. Keskkohta üles jõudes jätkub ta katkestamatult ja pöördub aeglaselt ümmardudes jälle alla. Siingi tõusupüüd, mis ei pääse veel maksvusele. Löövide katteks tarvitati mitmesuguseid viise: lamedat puulage, silindervõlvi, ristvõlvi. Silindervõlv oma aeglase ja raske kaardumisega ühelt lööviseinalt teiseni vastas juba põhiiseloomult romaani stiili „maalähedusele“ ja raskepärasusele, samuti horisontaalne puulagi. Ristvõlv sisaldab endas sellevastu suuremaid tõusuvõimalusi. Ta on saavutatud kahe silindri ristlevast lõikumisest ja toetub tasakaaluliselt kogu oma raskusega mitte enam tervele külgseinale, vaid neljale piidale, mis on asetatud võlviku (ühe võlviga kaetava ala) nurkadesse. Ristina jooksevad neilt piitadelt võlvi
lamellidega,plaaditükkidega,liimitud vineeridega või muu taolise tootmisest ülejäänud materjaliga. · Võib olla toodetut kas spoonist või kartongist kärgtäidisega Liimpuit ehk laudkilp materjal · Antud materjali nagu tisleri plaatigi on võimalik valmistada ettevõttes kohapeal. · saadakse lattide kokku liimides mitmesuguste servseotiste abil,tavaliselt sileserv seotise abil. · Võrreldes tisleriplaadiga on tõsised probleemid kõmmeldumise ja kaardumisega ühekihilise plaatide korral. · Kaardumise ja kõmmeldumise vähendamiseks tuleb arvestada järmiste asjaoludega: a)laudkilpide liimimiseks kasutavate lamellide laius ei tohi olla üle 70 mm,mida kitsam seda kvaliteetsem. b)latid tuleb asetada kilpi aastarõngastega vaheldumisi suurema väljatuleku % saamiseks ,väljaarvatud puitliit nõude valmistamisel.
annaabi.ee 
