sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kokkuvõte Suurte avastuste õigeks edasiandmiseks kaartidel tuli lahendada mitmeid probleeme: geograafiliste pikkuste täpne määramine(kronomeetrid tulid kasutusse alles 17.sajandil); Maakera ja selle suurte osade õige kujutamine kaardil; Ptolemaiose vigade kaotamine kaardipildis. Uute projektsioonide leiutamine Täname kuulamast
3.2 Annotatsioonid Annotatsioon (annotation) on ArcMap`i MXD kaardidokumendis kasutaja poolt selekteeritav, redigeeritav ja paigutatav tekstiobjekt, mida hoitakse eraldi graafilises kihis (.MXD dokumendis on nimetatud otstarbeks annotatsiooni- grupid) või objektiklassina (annotation feature class) geoandmebaasis . Kui märgis te puhul on objekti is eloomustavad tekstis otseselt seotud atribuuditabeli väärtustega (atribuuditabelis info lisamine/kustutamine/muutmine kajastub koheselt ka kaardipildis), siis annotatsioonid saavad olla nii objektiga seotud (feature-linked annotation) kui ka mitteseotud (not feature-linked). Kirjete kuvamine on erinevalt märgis test staatiline, st. tekstide asukoht navigeerimisel/suurendamisel/vähendamisel ei muutu. 13 4 Selekteerimine ja päringud ArcGISis peab objektide välja valimiseks vastav kaardikiht olema selekteeritavas reziimis (vt ka ptk. 2
Kultgeo tekste ilmub ka mitmetes teistes inimgeograafia alastes ajakirjades. Eesti andmed ja allikmaterjalid- Eestis saame otsida kultuurigeograafilisi andmeid eelkõige trükikirjandusest kui ka arhiividest. 18-19 saj- andemeid saadi kroonikatest ja üksikallikatest. Esimene põhjalik eesti ala kultuurigeo kirjeldus Hupeli poolt: eesti ja liivima topograafia. Mellini atlas, kus palju eesti kohtasid märgitud peale, see oli pm Hupeli jutt kaardipildis. 19. sajandil Eestimaa tundmaõppimise koha pealt murdeline. 19. Sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud Tartu Ülikooliga. 1802-Taas avati Tartu Ülikool. Asutati ka erialaseid seltse, nt: 1) Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet(1792) (Kuidas saaks põllumajandust paremini korraldada, tõuaretus) 2)Õpetatud Eesti selts (1838)(Tänaseni tegutsev, eesmärgiks oli uurida seda ala, kus eestlased elavad. ) 3) Lodusuurijate selts (1853) 4)Eestimaa
annaabi.ee 
