arhivaali), 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast), enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist), ligi 100 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest), teadaolevalt 2200 pitserit, ca 1500 pärgamentdokumenti. Kaartide infosüsteem. Kaartide infosüsteem sisaldab peamiselt Eesti kahes suuremas arhiivis -- ajalooarhiivis ja riigiarhiivis -- hoiul olevate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi. Ajalooarhiivi kaardikogu puhul on tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide kollektsiooniga -- dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000100 000. Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni, teede jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri ja maakasutusplaanid. Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest. Leidub topograafilisi, hüdrograafilisi, haldusjaotuse, teede jm
Tartust põgenes sõjavang ,,Petr Postolnik" ja ta tappis enne põgenemist taluperemehe ning on antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2.Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu: vt kompleksotsing 2.1 Leida viimsi mõisa maadest maaseadusega eraldatud Linde nr A89 maatüki plaan 2.2Millised tähtsamaid andmeid sisaldab antud plaan ? Piiriandmeid,piiri koordinaate,Eksplikatsiooni,1931 aasta kaart,kaart on mõõdus 1:2000. 2.3 Leida kaardikogust Tallinna 1919.a. trammi-ja raudtee kohta kirjeid: 2.3.1 Mitut trammiliini näitab kaart? 9 2.3.2 Millised olid kõige tihedama graafikuga liinid? Pole kirjas 2.3.3 Nimeta 2 kõige pikemat raudteeliini ?
Tulekahju korral pulberkustutid, uputuse korral külmutatakse dokumendid. Tegevuskava, kuidas toimida ohu korral. 3. Kirjeldage arhiivinduse korraldust Eestis PILET 8 1. Põhimõisted: kollektsioon Ühelaadsete esemete süstemaatiline kogu. On moodustatud Kollektsioneerimise tulemusena või kuuluvad kokku sõltumata arhivaalide päritolust. Nn: Törne arhiiv- kollektsioon genealoogilistest materjalidest; kaardikogu, Pitserite ja Pitsatite kollektsioon. 2. Arhiivinduse arengulugu ja tänapäevased rahvusvahelised organisatsioonid Vanade Idamaade arhiivid. Arhiiv kui ürikute kogu tekkis koos kirjaoskusega. Tollane arhiiv oli valitseja kantselei, tal oli ühisjooni ka raamatukoguga. Vanimad säilinud dokumendid on kiilkirjas savi- ja kivitahvlid, Egiptuses papüürusrullid. Algselt olid raamatukogud, muuseumid meie mõistes arhiivid- sisaldades maksude ja laenude inventuuride jne dokumente
· Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas. · Rahvusbibliograafia registreerib Eestis ilmunud ja eesti kohta käivad kaardid. · Ajalooarhiivi kollektsioon: Põllumajanduslikud, geograafilised jms. Vt Ajalooarhiivi kaartide andmebaas, hetkel ei ole kättesaadav. · Halduspiiride kaardiserver Kupits EAA ja Regio koostöö. · Tallinna linnaarhiivi kaardikogu sisaldab palju ajaloolisi linnaplaane nii Eesti kui Venemaa ja muude maade kohta. Olemas pilootandmebaas. · Eesti kohta leidub ajaloolist kaardimaterjali hulgaliselt Rootsis ja Venemaal (Merelaevastik, sõjavägi, Teaduste Akadeemia)