Kuidas antud looduse alamhult modelleerida kaardile. Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid, millega nähtusi kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused. 6. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? MILLISEID leppemärke kasutada? Kujutab endas leppemärkide süsteemi. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse kaardilegend. Kaardikirjad. Kaardi legend on esitusmudel. 7. Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja? 8. Millest koosneb kaardi kompositsioon? Kaardiväli(kaardisisu e informatsiooni, mis kaardilt saadakse; kartograafiline kujutis e. LM süsteem) Matemaatiline alus(kaardivõrk koos kaardiraamiga; mõõtkava; projetsiooni info; magnetiline deklinatsioon(sõjaväe ja topo kaartidel); kaardi nomenklatuur jne)
Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid millega nähtuseid kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused. 9. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? a. Kujutab endast leppemärkide süsteemi. b. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse. Kaardi legend. Kaardikirjad. 10. Millist koosneb kaardi kompositsioon? a. Kaardi kompositsioon koosneb kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend,
Joone pikkus 72m, plaanil 6cm - 7200cm/6cm = 1200 MK 1:1200. Peamõõtkava on võrdne seal, kus projektsiooni ristub maapinnaga (koonuse 2 lõikeparalleli) Erimõõtkava - tuleb kasutusele seal kus projektsioon ei ühti. mõõtkavategur=erimõõtkava/peamõõtkava Leppemärgid 1. Pindobjektid (algus ja lõpp-punkt peavad samad olema) - metsad, järved 2. Joonobjektid - tee, jõgi 3. Punktobjektid - üksik puu, liiklusmärgid 4. Kaardikirjad - tänava nimi 5. Täiendleppemärgid -täiendavad joonist, kirjutatakse juurde millega tegemist(heinamaa, asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline. MKM-nõuded Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas Maastiku reljeef, selle kujutamise viisid 1) Pinnavormid a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud) c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid H - geoid
1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE 11 3 KAARDIKIRJAD 12 3.1 M ÄRGISED 12 3.2 A NNOTATSIOONID 13 4 SELEKTEERIMINE JA PÄRINGUD 14 5 TABELITEGA TÖÖTAMINE 15 5.1 T ABELITE SEOSED 16 5.1
2) suurusega; 3) orienteeritusega; 4) värvitooniga; 5) mustriga · joonelised märgid: 1) laiusega; 2) mustriga; 3) tooniga · mõõtkavalised e. pindalalised märgid: 1) mustriga; 2) värvusega; 3) tooniga · kaardikirjad e. tekstid: 1) kirjastiili; 2) kirjalaadiga; 3) kirja kõrgusega 44. Milliseid võtteid ja vahendid on võimalik kasutada selleks, et disainida üksteisest eristuvaid: · Punktleppemärke o Kujundiga · Piktograafiline · Geomeetriline · Tähelis-numbriline o Suurusega o Orienteeritusega
annaabi.ee 
