kasutajal on võimalik salvestada juba valmis kujundatud kaardikihid ning kõik nendega seonduvad parameetrid/seadis tused. ArcMap`i aknas oleva kihi graafilis t kujutis t saab vastavalt vajadusele navigeerida/suurendada/vähendada. Kasutajaliidese ülesehitus on näidatud ka joonisel 2. Tiitliriba Menüüriba Standard- tööriistariba Kihihaldur Kaardiaken Kaardikihi Tools tööriistariba rippmenüü Joonistamine Olekuriba Joonis 2. ArcMap kasutajaliides ArcMap`i kasutajaliides Tiitliriba kaardidokumendi (.mxd) nime kuvamine Kihihaldur kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (Data Frame) haldamine Olekuriba selekteeritud tööriistariba info ja hiire pointeri asukoha koordinaatide info kuvamine 1.1.2 ArcCatalog
Rasterpilt oli vaja registreerida, et pilt õigesse kohta saada. Rasterpilti registreerisin kindelpunktide järgi. Mul läks rasterpildi registreerimine päris hästi, kuna kõik oli juba varem õpitud. 11. Selgitage, milline on erinevus raster- ja vektorandmete vahel ja millist rolli mängivad koordinaadid ja projektsioonid. Vektorandmed on punktid, jooned, polügonid, kuid rasterandmed on ruudukujulised pikslikesed. Rasterandmetel on ühe kaardikihi pikslid ühesuurused ja sama kujuga, kuid vektorandmete puhul on objektide hulk väiksem kui rastermudelis ning objektid on erineva kuju ja suurusega, mistõttu on kattuvusülesandeid raskem lahendada. Rasterandmetel on kattuvusülesandeid lihtsam lahendada. Koordinaadid on tähtsad, kuna nende järgi määratakse objekti asukoht ning projektsiooniga saab sfäärilist pinda esitada tasapinnal 7 12
suurusega ning kattuvusülesandeid on raske lahendada o Elementide vahel on naabrussuhted ehk topoloogilised suhted (kuuluvus, parem-ja vasakpoolsus, sidusus, saared) o Lihtsamates GIS programmides (ArcView, MapInfo) käsitletakse topoloogiat lihtsustatult Rasterandmed: o Kaardikiht jagatakse regulaarse võrgustikuga elementideks ristkülikuteks või ruutudeks (piksliteks) o Iga piksel kirjeldab teatud näitajat (atribuuti) antud kohas o Ühe kaardikihi pikslid on ühesuurused ja sama kujugasee võimaldab lihtsamini sooritada kattuvusülesandeid (nt saab maapinna kõrgusele liita maakasutuse kõrguse ning leida reaalsema vaatevälja) o Kattuvusülesannete(kaardialgebra) sooritamiseks peavad erinevad kaardikihid asuma täpselt kohakuti(õige projektsioon ja koordinaatide fikseerimise punkt) o Piksli suurus: 1 Liiga väikepiksel suurendab andmemahtu, aga ei anna juurde täpsust (algandmete täpsus!)
Siirdesoometsas, mis on rabametsa ja madalsoometsa vaheaste, puurindes kasvavad peamiselt sookask ja mänd. Rabametsas domineerib puuliikidest mänd. Sellele elupaigatüübile on iseloomulik tugeva põõsa- ja puhmarinde esinemine (Paal, 2007). Meenikunno looduskaitsealal asuvad ka mageveekogud. Üks neist on liiva-alade vähetoiteline Nohipalu Valgejärv, mille pindala on 7 hektarit Natura 2000 standardandmebaasi andmetel. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaardikihi alusel on elupaigatüüp soodsas seisundis. Viimasel viieteistkümnel aastal on Nohipalu Valgejärve seisund olnud stabiilne, kuid siiski on esinenud mitmel aastal tugevaid veeõitsenguid ning veekogu üldist degradeerumist väljendab vee läbipaistvuse langus (Ott, 2010). Veekogu seisundi muutuste põhjus võib seisneda Meenikunno raba lääneossa rajatud kuivendussüsteemis, kuid täpsemad põhjused on siiski teadmata
Eksamiteemad Generaliseerimine Joonte lihtsustamine – osade punktide eemaldamine joontelt. Joonte silumine - punktide lisamine joontele nende kumeraks muutmiseks. Filtreerimine kui generaliseerimise ja analüüsi vahend Filtreid ehk liikuvaid aknaid kasutatakse rasterpõhise andmekäsitluse puhul. Liikuv aken kujutab endast ruutmaatriksit (tavaliselt 3x3 maatriks), mis liikudes mööda kaardikihti genereerib uue kaardikihi mõõdukas silumine, kõik väärtused on ühesugused, summa on 1 nõrk silumine, maatriksi keskel on suurem väärtus kui servadel, summa 1 konaruste võimendamine. Maatriksi keskel on ühest suurem arv ning servadel negatiivsed väärtused. Sellise aknaga liikumine põhjustab konaruste võimendumist. Trigonaalne ebakorrapärane võrgustik Keerukat pinda saab esitada TINi abil väiksemate punktide hulgaga kui vektor-või