ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama, et kuningas saaks jõe kallastel kõndida. Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval. Hunt kaapis ja karu kandis ja pääsuke ja muud linnud olid kõik tegevuses. Kui jõesäng valmis sai siis tuli vanaisa vaatama. Vanaisa oli kõigega rahul ja ta kiidab igat töölist. Mutt ja karu töötasid kõige usinamini, vanaisa jätiski nende käpad ja koonu mustaks, kuna pori oli neil aurüü. Vanaisa aga imestas kus on vähk. Vanaisa sai vähi ja haraka peale pahaseks kuna vähk oli vanaisa kohta pahasti öelnud ja harakas ei olnud nõus tööd tegema
kaevata kuninga vastuvõtmiseks jõgi. Selle nimeks pidi saama Emajõgi. Jõgi pidi tulema hästi sügav ja lai, kaevamisest tulnud muld tuli kokku kuhjata mäeks, mille peale vanaisa paneks kasvama metsa, kuningas pidi elama hakkama mäel. Nõgusid ja orge pidid loomad jätma mõnda kohta, et kuningal oleks seal varju tuule, päikeses ja halva ilma eest. Jänes ja rebane märkisid ära jõe voolu suuna, mutt kündis esimese vao, mäger töötas sügavas, hunt kaapis, karu kandis ja ka teised töötasid. Jõe valmissaamisel kiitis vanaisa igat töölist. Mutt ja karu olid üleni porised ning vanaisa otsustas, et see peab neile aurüüna selga jääma. Hundile jäi must koon ja mustad jalad. Kahjuks ei olnud vanaisa märganud üleni porist vähki ning arvas, et too magab. Selle peale pahandas vähk temaga ja sai selle eest endale silmad selja taha. Vanaisa märkab üht hilpharakat oksalt oksale lendamas ja eputamas. Talle ei meeldinud,
Seejärel läksid nad ära ning mt. jooksis koju. Onu oli läinud kaugele kellegi vasikat tapma. Puud said otsa ning ema ja mt. läksid metsa, et suure kelguga natuke puid tuua. Kelk oli aga raske ning kui osad halud veel maha kukkusid, hakkas ema nutma ning jooksis koju. Hiljem läksid ema ja vanaema kelgule järele. Vana- aasta viimasel päeval pärast Teiste juurest ajalehtede toomist läks mt. koju suure ringiga. Ta kaapis silla all ning kukutas end seal olevasse koopasse, kus ta mängis mängu, milles murdis pead teiste inimeste suurimate saladuste üle. Ta tahtis teada,kas kõik see, lumi, jää jne huvitab teda ka siis samamoodi kui ta juba suur on. Nüüdseks on aga kõik muutunud. Koerad on surnud, samuti Liisu, vanaema ja teised. Mt. läks koju. Toas oli kuusk, küpsetati leiba, mis aga oli lääge, ahjus olid jõulutoidud. Isa tuli koju. Minategelane sai isalt kingiks dressipüksid,
Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor Kuulsaim töö oli Hermes On teinud mitmed Aphrodite kujud Töötas välja uue rõivastuse stiili, kus riided langes suuremates voltides On teinud Alasti naisfiguuri Tegi Knidose Aphrodite ja Arles Aphrodite Leonades tegi kuulsa Belvedere Apollo (ikka kuju) Viimane kaunis stiili meistritest oli Lysippos Ta oli hästi produktiivne, töötas ainult pronksiga Tema lõi ka uuendusliku laadi Skulptuuri kaapija - kaapis maha mustust kehadelt Tema tehtud on Alexander suure poolbüst ja tema koolkonna töö on puhkav Hermes Kreeka skulptuur hellenismi ajajärgul (3-1 saj eKr) Tegemist oli hellenistlike väikelinnadega Eristatakse erinevaid koolkondi: Alexandria koolkond Kõige tuntum skulptuur oli Niiluse grupp Bergamoni koolkond Zeusi altari friisikaunistused Rhodose koolkond Rhodose koloss (maailmaime) 23m päikesejumal Heliose pronkskuju Samal ajal täitis tuletoni või majaka tähtsust
Liukivi Eestis on neid kümmekond- ühe külje peal kaks siledat vagu, nagu oleks sealt allalastud. Seotud viljakusega, naised kes lapsi ei saanud, pidid palja tagumikuga sealt alla laskma tetud ööl. Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel. Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat. Eluallikas- paar ka Eestis- selle vesi pidi igavesti noorena hoidma ja aina ilusamaks tegema. Ilma allikad tuleb puhtad hoida, siis tuleb ilus ilm. Kui pikkaaega põud, tuleb ilmaallikad puhtaks teha, kui liiga palju vihma, siis risu visata. Eestis 7 viina-allikat, üks õlleallikas. Viin Eestis u 15.saj, tehti Karksi foogti käsul. Liitlemisega seotud muistised Muistsete teede ja sildade jäänused. Laevade, paatide ja ühepuupaatide(1) jäänused.
annaabi.ee 
