Gazpacho külm tomatisupp Graavi lõhe õrn soolalõhe Gratineerima - hauderooga ahjus pruunistumiseni üle küpsetama Guljass Grokk kuum alkohoolne jook H Haigusleht Hari Haridus Hõrgutis Hõõgvein Hüvang - heaolu Hartsoo supp I Ida-Slaavi keeled Identima millenagi ära tunda Idufirma alles käivituv lennuka äriideega väikeettevõte Inhaleerima sisse hingama J Jalul olema Juhataja Juhiabi K Kaaviar - soolatud kalamari Kakao Kahoor Chaorsist pärit vein Kaapekakk leivataina kaapmetest pätsike Kalats teatavat liiki rõngassai Kalmaar Klops pruunistatud ja hautatud lihalõigud kastmes Kandik Kassaterminal Kvalifikatsioon ametioskus Külmlaud L Laagerduma vein, juust laagerdub Lauavein Lasanje vormiroog Liköör M Maestooso pidulikult Magasin ladu Menüü M.D. Hótel ülemkelner Motell motomatkajate hotell N Nakar Kreeka pähkel Nalivka alkoholijook O Oakohv Okroska külm kaljasupp Oskustööline
keele üldisele olukorrale ja rõhutanud, et võõrad peavad ära õppima selle maa keele, kuhu nad on elama asunud. Smuuli preemiaga 1985. aastal ära märgitud "Maaleib" ei ole üksnes üks tähtteoseid eesti lastekirjanduses, vaid oluline märk kogu meie kultuuriloos: nii põhjalikult, sealjuures andeka, lapselähedase vaatenurga alt ei ole keegi uurinud ning raamatusse talletanud tänaseks UNESCO kaitse alla võetud Kihnu kultuuri. Jõgisalu oli algselt plaaninud pealkirjaks "Kaapekakk", mis tundus kirjastusele liiga kergekaaluline, kuigi sõna kõlab ilusti. Tegu oli ju tõsise leivateoga, mis saarel senini au sees, ja nii see uus pealkiri tuligi. 1987. aastal Üleliidulisel lastekirjanduse võistlusel tunnistati ,,Maaleib'' Nõukogude Liidu parimaks lasteraamatuks. 16 ,,Kihnu ning Manõja'' - Tallinn Maalehe raamat 2001, toimetaja Rein Ülevaino. Raamatus kirjeldab kirjanik Kihnu eluolu ja loodust.
Leivategemisel asetati küna puidust raamile, millel oli neli jalga. Raamil oli süvend, kuhu küna asetati. Künal oli samast puust kaas ja seda kasutati ainult leivategemiseks. Vaheajal hoiti leivaküna kas viljaaidas või rehetoas - kuivas puhtas kohas. Leivaküna ei tohtinud pärast leivategemist pesta, vaid see kaabiti nüri noaga puhtaks. Nii jäi küna seintele mingil määral vana juuretist, et uus leib paremini hapneks ja kääriks. Kokkukaabitud kaapest tehti nn. kaapekakk (minileib), mis pandi kaljatõrde likku kaljale rammuks ja maitseks. Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu tainas eelmisest leivataignast). Hapu leivatainas Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett
annaabi.ee 
