07.1997 www.arileht.ee/artikkel/21392 × Urbanik, H . ,,Contra käib raamatukastiga" Eesti Ekspress 5.12.2002 paber.ekspress.ee/viewdoc/F6D400107DA6C143C2256C83003C0F6E × Valper, L. ,,Kangro kirjandusauhind Contrale" Sirp 19.10.2001 www.sirp.ee/archive/2001/19.10.01/Uudis/uudis11.html × Wikipedia et.wikipedia.org/wiki/Contra Kogumike kaanepildid Rahva Raamatu kodulehelt: http://pood.rahvaraamat.ee/ ~ 13 ~ Lisa 1 Luuletused: Delfi portaal Ega õhta surfa delfin mõnus likõ tuu portaal vabalt liiku saa sääl delfiin mahus ujoma ka vaal üüse sys ku vaal on tudun ja delfiingi unnõ suik
2. neotelevisioon: räägib iseendast, ei vahenda maailma Eco kirjeldas hüperreaalsust näiteks Disneyland'i abil: tehnika pakub meile rohkem kui pärisloodus. Tehnika seega pürgib loodusest, ehk algsest tõelisusest, tõelisemaks. Baudrillardi arvates on tänapäeva ühiskond "koopia" maailm: koopiad millestki, mida päriselt olemas ei ole. Näiteks: pedantne aiandus (loodus hüperreaalsena), retuseeritud ajakirjade kaanepildid, olemata elu ehk nt kuulsuste väljamõeldud persoon, hoonete või mööbliesemete muutmine "kulunuks". Nõukogude Liit- vangla USA- Disneyland Zizek Tüüpiline on kujutlus heast saarest. Suur Teine võib olla eksiteel, aga meil on kujutlus sellest, et tal on põhimõttelislt õigus. Seadus toimib praegu teistmoodi, kui siis kui ta kehtestus. Ta kehtestus vägivallla kaudu: seadusesisesed ja -välised. Seaduse edasine funktsioon: ühiskond varjab, et ta on seotud vägivallaga. Seaduse
Nt kanalite klõpsimine kommunikatsiooni ekstaas. Eco kirjeldas hüperreaalsust näiteks Disneyland'i abil: tehnika pakub meile rohkem kui pärisloodus. Tehnika seega pürgib loodusest, ehk algsest tõelisusest, tõelisemaks. Baudrillardi arvates on tänapäeva ühiskond "koopia" maailm: koopiad millestki, mida päriselt olemas ei ole. Näiteks: pedantne aiandus (loodus hüperreaalsena), retuseeritud ajakirjade kaanepildid, olemata elu ehk nt kuulsuste väljamõeldud persoon, hoonete või mööbliesemete muutmine "kulunuks". Fredric Jameson (1934-) Am kirjkriitik, pol marxismi teoreetik Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne
Eks ta käsitleb seda n-ö õigest vaatepunktist, aga et ta nii õrna teemaga rinda pistab, on tähelepanuväärne. Ja Sirge suudab 50- 60ndatel kujundada välja osava piiri peal laveeriva rolli. Smuul, Hint ja Sirge satuvad eri positsiooni loomingus. Luule puhul on selge, et kaks keskset autorit on J. Smuul ja D. Vaarandi. Kunstiliselt ja positsiooni mõttes on Smuul ja Vaarandi teistest erandid. Mis luules hakkab muutuma lisaks sellele, et tulevad huvitavad kaanepildid luulekogule? Kolm iseloomulikku punkti: 1) hakkab vohama poeemizanr värsstekst muutub pikemaks ja jutustavamaks 2) ülivaldavalt silbilis-rõhulised ja nelikvärssides; üsna raiuva rütmiga tekstid, riim ja mitmed võtted, mis meenutavad rahvusromantilist esteetikat 3) temaatiline: kiidulaulud parteile ja Stalinile; sõjaaineline luule; imperialismivastane luule (eriti 1940-50ndate vahetusel) Mart Raud Felix Kotta Ralf Parve Ilmi Kolla Uno Laht
annaabi.ee 
