otsivad selleks kuiva koha. Selleks hetkeks on nad 8-12 mm pikad. Vagel kasvab kiiresti ning moodustab paksude seintega tünnikujulise kookoni, kus toimub edasine areng. Toakärbse vagel Järgnevalt muutub kookon tünnikujuliseks punakaspruuniks nukuks. Nuku sees toimuvad suured muutused: vastseelundid lagunevad ning tekivad valmiku koed ja elundid. Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub küps valmik kookoni esiotsas oleva raku katki, mille tulemusel avaneb selle ees asuv kaaneke. Soojades tingimustes koorub valmik kolme päeva jooksul. Koorumise hetkel on hariliku toakärbse tiivad väikesed ja kokkulapitud. Seni, kuni valmiku keha kuivab ja tiivad tugevnevad, valmik lennata ei saa. Normaalsetes tingimustes võib protsess kesta kuni tund, kohe pärast seda toimub paaritumine. toitumine Lindlate ja lautade ümbruses elavad kärbsed saavad toituda lindude ja loomade väljaheidetest. Kodude ümbruses kasutavad kärbsed toiduallikatena prügi - ja
Verivorstid - valmistatakse searasvast, pekist ja kruupidest või riivsaiast ning maitseainetest. Viini snitsel - snitsel sidrunilõigu, kapparite ja kiluga/ansoovisega. Viigimari - viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu Vokkima - e. kiirpraadima, idamaisel (hiinapärasel) viisil toitu valmistama. (nt "vokkige kanatükid õlis") Volovan - lehttainakorvike, tavaliselt liha- või linnulihatäidisega, peale on asetatud tainast 'kaaneke'. W Worchestershire`I kaste ansoovistest, tamarindist, tsillist ja nelgist vürtskaste Wakame - Jaapanist ja Koreast pärit söödav pruun merevetikas, veidi magusa maitsega. Kasutatakse laialdaselt suppides ja salatites. Wasabi - Jaapani mädarõigas (piparjuur), saadud wasabi-taime juurest. Kauplustes on reeglina saadaval wasabi-pulber, mis tuleb veega segada ühtlaseks pastaks. Õ Õli - põhimõtteliselt võib kasutada mis iganes toiduvalmistamiseks sobivat õli.
Kõikidele eeslõpusestele on väga iseloomulikuks tunnuseks nõndanimetatud erknideme ristsus. Meeleelundeist on tavaliselt arenenud enamasti küllalt primitiivse ehitusega silmad. Tasakaaluelundid vaagpõiekesed, paar peas asuvaid kombitsaid ning tõelise lõpusega seotud meeleelund haistel. Jalg on enamasti hästi arenenud. Primitiivsematel liikidel on see massiivne, jagunemata, roomamisel talitleva laia tallaga elund. Jala peal on tavaliselt sarvainest või lubjastunud kaaneke, millega tigu võib kajasse peitudes selle ava tihedalt sulgeda. Enamikul eeslõpusestel on hästi arenenud hõõrel. Mõned eeslõpusesed on kohastunud toituma veest sestonit filtreerides või on rööveluviisiga. On ka liike, kes söövad ainult teatud kindlat toitu, näiteks käsni või ainuõõsseid. Mõnedele röövvormidele on peamisteks saakloomadeks karbid või okasnahksed. Lisaks leidub eeslõpuseste seas ka üsna palju parasiite. Enamik eeslõpusesi elutseb
annaabi.ee 
