nende põhiline toit, puidust ehitatakse elumajad ja valmistatakse tarbeesemeid, suured lehed lähevad loomasöödaks, aga sobivad ka ehitusmaterjaliks. 2. Rändkarjakasvatusega tegeleb enamus kõrberahvaid. Saharas on peamiseks koduloomaks vähenõudlik ja vastupidav kaamel, kellelt beduiinid saavad piima ja liha, nahast ja villast tehakse riietusesemeid ja kootakse kangast. Ta on tänapäevani peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab beduiini rikkust. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Nad oskavad hankida eluks vajalikku vett nii taimedest, loomadest kui ka näiliselt kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomnahkseid kasukaid,mis kaitseb neid päeval (ja suvel) ülemäärase kuumuse ning öösel (ja talvel) külma eest. Mis on kõrbestumine?
liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Rändkarjakasvatajad kasvatavad kitsi, lambaid, kaameleid kes lepivad kesise ja kuiva toiduga ning vähese veega. Oaasides, kus vett on rohkem, kasvatatakse eesleid ja veiseid. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Nahast ja villast tehakse riietusesemeid. Kaamel on peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab rikkust. Joonis 4 Nomaad kaamliga 8 Elamud Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lameda katusega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud. Kõrberahvad elavad ka praegu veel loomanahkadest, vildist valmistatud telkides. Vanades kõrbeasulates on majad ehitatud savist, lamedate katustega, akendeta
maalt ära ajada. Hõimudevaheline konflikt, agaa-sultani ameti kaotus (Kunanbai kui hõimujuht). Zigitekkide hõimujuhi Bozei ootamatu surma järel algas hõimude irgizbai ja zigitekkide hõimu vahel taas vaenutegevus. Zigitekid ja nendega liitunud bokensiid tungivad kallale Kunanbai vennale Maibassarile ja peksavad ta vaesomaks. Puhkeb Mussakuli lahing, mis kestab kolm päeva. Kunabai oli võitmas, kui zigiteki sugukonnal õnnestus sõjakavalus ligiaetava kaamelikarja väljamängimine abiväena (Mamai hõimuna), mis Kunabai irgizbaid põgenema ajas. Kuna hõimude omavaheline sõdimine oli keelatud, andis ametinik Tsernov andis asjale ametliku käigu. Ent Kunanbail õnnestus major Sergeilt süüasja eeluurimise dokumendid kätte saada ja ära põletada ning protsessi ei algatatudki. Agaa sultani nimetusest ei võinud ta siiski enam unistadagi. Abai ja võim. Oma inimliku käitumisega Abail õnnetsub siiski hõimude suhteid parandada. Ta
annaabi.ee 
