Ajaleht põhjendab oma ajaloolist tegevusevabaduse nõuet palju otsesemalt oma poliitiliste .funktsioonidega Radikaalsuspotentsiaal on kõigis avaliku kommunikatsiooni vormides, kuivõrd nad võivad kritiseerida .ühiskonnas levinud kontrollisüsteeme Kontrolli normatiivne dimensioon tungib samade üldpõhimõtete alusel, kuigi mõnikord teatud .meediumide puhul erinevate tulemustega :Sotsiaalne kontroll meedia üle kontrolli liigid Sisu poliitilistel kaalutulustel - Sisu üle kultuurilistel/moraalsetel kaalutlustel - Infrastruktuur - :Kontrolli tingivad asjaolud Suurem poliitiline mõjupotentsiaal - Suurem moraalne, kultuuriline, emotsionaalne mõjupotentsiaal - Parem võimalus kontrollida - Rohkem majanduslikke ajendeid regulatsiooniks - Enam on reguleeritud need meediakanalid, mille levi allub kõige lihtsamalt järelvalvele üleriigiline .ringhääling, kohalik filmilevi Meediakasutuse liigitamine
näiteks uuringu õiged tulemused, kuid kahtlased meetodid), teisest küljest aga on kordusuurimused harvad, kuna teadlastel ei pruugi olla piisavalt oskusi ja teadmisi uuringut korrata, rahastajaid ei huvita ,,kõigest" kordusuuringu rahastamine ning kordusuuringu eest ei saada samalaadset tunnustust kui esmauurimuse puhul. Fisher (1982) on väitud, et isegi väga mõjukate uuringute kordamine jääb just rahalistel kaalutulustel tegemata. Veel üks mõjutaja on ajakirjade suhtumine kordusuuringutesse üldjuhul leitakse, et see on aja, ressursside ja leheruumi raiskamine. Erialakaaslaste hinnang (Peer review) Erialakaaslaste hinnangul on samuti oluline roll hoidmaks ära uuringute võltsimist, andmete väärtõlgendamist ja teisi pettuse vorme. Samas on ka siin probleeme näiteks leidis Meditsiini Instituut 1989. aastal, et paljudel erialaorganisatsioonidel ja ajakirjadel ei ole
pärisorjuse kaotamisel. Kuna pärisorjuse kadumine UK langes suuresti kokku 14 saj Musta surmaga siis eriti vane ajalookirjutus on seda sellega sidunud. Uuemad uurinused on seisukohale jõudnud, et need seisused polnudki nii loogilised ja koht muutus ümber pärisorjuslikest tp vabadeks, et nad jääksid mõisnike maale. 14 saj II p allikad siiski näitavad, et musta surma auk ei olnud nii suur, 14 saj IIp nõudlus maa järele päris suur Pigem tp seisukohalt, et maj kaalutulustel kadus pärisorjus inglismaal. Üha enam loobuti mõismaast kui tervikust ja hakati välja müüma maad. Kui mõisnikud kasut maad mõisate harimiseks hakati 13 saj eelistama juba palgatööjõudu. Maanäljas tp on palju motiveeritumad kui pärisorjad, kes teorendi kohustuse korras tööd teevad. Üha enam mindi üle raharendile ( villaanid seda eriti ei eelistanud, pidid oma kaupa turustama-> omaette kohustus, raharent tihti ka kõrgem). 14 saj taandus UK-s ka mõisamajandus
annaabi.ee 
