Rudzen jääb keisri pooldajaks, sest armastab rüütlipreilit Bertat, kes on ta aheldanud keisri teenistusse. Teises pildis saavad lõpuks kokku Melchtal, Fürst ja Stauffacher. Nad on endaga ühes kaasa võtnud mehi oma kodulinnast. Nad peavad omavahel nõu, koosolekut juhib Schwyz ning vägesid juhatab Uri. Nende kõigi juhiks saab Reding. Nad räägivad ja arutavad omavahel, et on vabad mehed ning keegi ei tohi neid vangistada. Rösselmann soovib, et kaalutaks ka võimalust teha kokkulepe keisriga. Lõpuks lepitakse kokku, et oodatakse pühi, mil viiakse kingitusi lossi foogtile. Sellel ajal saab rünnata ootamatult. Peale kokkulepet minnakse laiali ning jäädakse pühi ootama. Kõik suundusid koju mehi juurde värbama. Siin maal lõppeb sõlmitus ja teemaarendus. Hakkab kulminatsioon. Kolmas vaatus Kolmanda vaatuse esimeses pildis otsustab Tell, et külastab oma isa Altdorfis ning tema poeg soovib kaasa minna
Kasutusohutuse ja keskkonnamõjude seisukohalt kahjutumate kemikaalide valik või töökorralduslikud meetmed ohutu töökeskkonna loomiseks võivad olla küllalt keerulised, iseäranis juhul, kui samaaegselt tuleb arvestada riskidega nii töötajatele kui ka keskkonnale. Tööandja vastutab isiklikult selle eest, et kasutatavad ettevaatusabinõud oleks piisavad tervisekahjustuste ja õnnetusohu ennetamiseks või vältimiseks, et kemikaaliriskide olemasolul kaalutaks kahjulike kemikaalide asendamist vähemkahjulikega. See nõuab otsustajatelt vajaliku info valdamist, teadmisi ning pädevust. Kemikaalide ohutuks käitlemiseks peab juhtkond tundma seadusandlust, töötajad aga ohutu töö võtteid, mille tagavad nõuetekohane juhendamine, väljaõpe 4 ning ohutud tehnilised vahendid. Iga tööandja vastutab selle eest, et töö ei
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=48334/Vahistamise+anal%FC%FCs.pdf (20.04.2013). 52 määrusandja tasandil tõenäolisem, et regulatsiooni väljatöötamisse kaasatakse spetsiifilise valdkonna eksperte, praktikuid. Lisaks nähtus analüüsist, et kriminaalprotsessi arenedes võib vahistatule kehtestatud piirangute otstarbepärasus muutuda, seega teeb autor ettepaneku, et vahistamise põhjuendatust kaalutaks kohtuniku poolt iga kolme kuu tagant. Kehtivas regulatsioonis võib vahistatut kohtu loal vahi all hoida kuni kuus kuud ning seejärel tuleb vahistamisperioodi pikendamiseks esitada kohtule uus taotlus. Autor on kolmekuulise perioodi valikul hinnanud ühelt poolt vahistatute põhiõiguste riivet ning teiselt poolt arvestanud kohtute ülekoormatusega ja jõudnud järeldusele, et sellise ajaperioodi kehtesetamisel oleks seatud jalule mõistlik tasakaal.